Tristan Priimägi
-
Jaan Ruus. Kriitik. Toimetaja. Ajakirjanik.
Terav. Vaimukas. Vastuoluline. Analüütiline. Põhjalik. Inspireeriv. Intrigeeriv. Kriitiline ja kritiseeriv. Põlvkondi ühendav. Maailmale avatud. Uudishimulik. Optimistlik. Entusiastlik (ka hirmsate kinematograafiliste katsumustega silmitsi olles). Diplomaatiline (vastavalt tarvidusele). Sarkastiline ja siiras. Töökas. Aega pühendav. Süsteemne. Ekstsentriline. Sõnaosav. Vaimustuv ja vaimustav. Põhimõtte- ja sihikindel. Nooruslik. Intelligentne. Legendaarne.
Suure Asja eest võitlev (sobivalt suurte žestidega). Lugusid vestev. Nalja viskav.
Eeskuju. Teejuht. Vestluspartner. Vaidluspartner. Aatekaaslane. Õpetaja. Kolleeg. Tsunftivend. Sõber.
Mäletan.
Mälestan.
Tristan Priimägi1 minut -
Animatsioonimaailma äärel
Rémi Chayé: „Mu film on küll autorifilm, aga autoriks on kollektiiv.“
Prantslased on järjekindlalt tulnud välja täispikkade animafilmidega, mis on omanäolised ja tavapärasest keerulisema psühholoogia ja tegelaskujudega lood. Animaator Rémi Chayéle on esimene lavastajatöö „Maailma äärel“, pastelltoonides ja köitvas lihtsas stiilis joonistatud ajalooline seikluslugu, milliseid oleme pigem harjunud kohtama prantsuse kirjanike sulest. Oma animatsioonistiilist ja mõjutustest räägib Chayé meeleldi ja naljatades, vahepeal tõlgi käest mõnd ingliskeelset fraasi või…5 minutit -
Pealelend – Vladan Petković, filmikriitik (Serbia/Horvaatia)
Kas riik on hakanud viimastel aastatel kultuuri tsenseerima?
Tundub küll nii, kuna meie muljet mõjutab riigimasina tugevnemine kõigis ELi liikmesriikides ja parempoolsuse tõus. Endise Jugoslaavia riigid pole siin erand. Filmide rahastamise ja levitamise vallas pole olnud ühtki (tõestatud) tsensuurinäidet, kuid selles piirkonnas on olnud alati tugev nii pehme tsensuur (filmiinstituutides raha jaotavate komiteede politiseerimine, avaliku televisiooni programmivalijate otsused, mida näidata, väikelinnade kultuurikeskustesse, mis on tihti ainus koht, kus saab nädalavahetuseti filmi…2 minutit -
Käes on tuhandeaastane lõppmäng
Andris Feldmanis: „Praegune tehnooptimism võib ühel hetkel moonduda hoopis võõristuseks tehnoloogia vastu.“
Andris Feldmanis on viimasel ajal jäänud silma stsenaristina nii teles kui filmis, olles muu hulgas koos Livia Ulmaniga ka mängufilmi „Teesklejad“ käsikirja autoriks.1
Nüüd on ta valmis saanud oma esikromaani, ulmeka „Viimased tuhat aastat“, mis on juba leidnud ka ametlikku tunnustust: 23. novembril tehti teatavaks Betti Alveri kirjanduspreemia laureaadid, parimad debüüdid olid Feldmanise ulmeromaan ja Silvia Urgase luulekogu…4 minutit -
Pealelend – Emilie Toomela Prantsuse Instituudi kommunikatsioonijuht ja vabakutseline filmikriitik
Mis mõte on PÖFFi tänavusel Prantsuse fookusel, kui prantsuse filmikunstil endal justkui fookust ei ole?
Prantsuse filmikunst on alates esimestest filmidest olnud otsiv. Kui esimesed komöödiad jõudsid Prantsusmaal kinodesse, leidsid kohalikud kultuurikriitikud kui ühest suust, et film on üks kerglane žanr ja sellele suurt tulevikku loota ei ole. Liikuvad pildid vaid ärritavad vaatajate meeli ja jutustavad tühjast-tähjast.
Paradoksaalsel kombel sai aga just tänu komöödiatele prantsuse filmist tõsiseltvõetav kultuurinähtus ja see kujunes…2 minutit -
Üks roll
Ameerika paha poiss, isekas hiiglane, dokumentalisti maski taha varjuv karikaturist Michael Moore üritab taas sekkuda Ameerika presidendivalimistesse ja on endaga koos kapist välja tirinud ka kõik poolt- ja vastuargumendid, mida temaga on seostatud. Rahvale meeldib Moore’i kaasasõit valimiskarussellil suuresti samal põhjusel, mis Donald Trumpi oma – meelelahutus ja emotsionaalsed reaktsioonid on garanteeritud. 2004. aastal ei õnnestunud Moore’il siiski George Bushi taasvalimist nurjata, kuigi valimistele eelnenud Bushi-kriitilisest filmist „Fahrenheit 9/11“ sai…3 minutit -
Kuigi koolipoiss Léo on aheldatud haiglavoodisse, suudab ta Fantoompoisina oma kehast lahkuda ja ajada kurjategijate jälgi.Kaader filmist „Fantoompoiss“.Kuidas kujutada haavatavat superkangelast?
Alain Gagnol ja Jean-Loup Felicioli: Suhtume lastesse kui intelligentsetesse olenditesse ega ei püüa midagi nende jaoks lihtsamaks või rumalamaks teha.
5 minutit -
Andrzej Wajda luigelaul „Järelkujutis“ käsitleb indiviidi ja süsteemi vahelist konflikti sotsialistlikus Poolas.Kaader filmistPisaratega, Varssavist
Poola film peegeldab minevikupaineid selleks, et olevikuprobleemidega paremini toime tulla.
6 minutit -
Lemmikkangelastega ühist keelt otsides
Laste- ja animafilmide tõlge on kommertsfilmide kasvava edu valguses järjest olulisem teema, aga keelega käiakse tõlkimisel ümber üsna vastutustundetult.
Muinasjutud on laste arengus kaalukad. Esiteks ergutavad need fantaasiat, oskust näha maailma veidi võimalusterohkema paigana. Ühtlasi on muinasjuttudel suur allegooriline väärtus: antiikkreeka müütidest Perrault’ ja Grimmide muinasjuttudeni või Krõlovi valmideni on seda sorti lood olnud anumaks, millega viia lugejani mõni õpetussõna või mõttetera.
Kuna elame audiovisuaalajastul, on selge,…5 minutit -
Inimestest, ilma draamata
Marko Raat: „Kultuuriantropoloogia ampluaa on ammendamatu: sinna mahuvad nii inimese käitumismustrid kui ka ainulaadsed personaalsed elujuhtumid.“
Uue Eesti Rahva Muuseumi audiovisuaalse identiteedi kallal on kaheksa aastat tööd teinud režissöör Marko Raat. Selle aja jooksul on eestlaste rahvusliku identiteedi ja olemise teemal valminud kokku umbes 70 filmi, mille pikkus varieerub mõnest minutist kuni 12 tunnini. Suuremad lavastuslikud filmid jäävad umbes tunni kanti, nt 16 näitleja osalusel valminud „Nõiaprotsess“, mille aluseks 1665. aasta kohtuprotokoll. „Pikkuse tingis algallikas,“…4 minutit
