-
Kui 1996. aastal kuulutati välja esimene Klaudia Taevi nimeline lauljate konkurss Pärnus, oli skeptikuid palju. Skepsis jätkus eriti siis, kui võistlus kuulutati 2001. aastal rahvusvaheliseks. Nüüdseks on ettevõtmine kasvanud rahvusvaheliselt tuntuks, selle võitjad on saanud tiivad selga pääsemaks maailma mainekatele ooperilavadele. Anna Samuil (2001. a võitja; Gilda Verdi „Rigolettos” 2003) on kaheksandat hooaega Berliini Riigiooperi solist, kelle repertuaaris Violetta, Donna Anna, Fiordiligi jpt rollid ning nüüdseks ka osatäitmine La Scalas…
-
Domenico Cimarosa ooper „Salaabielu”: lavastaja Giorgio Bongiovanni, dirigent Risto Joost, EMTA ooperistuudio (muusikaline juhendaja Ene Rindesalu) ja sümfooniaorkester 21. V Estonia teatris.
Kaasatuna ER Klassikaraadio ümarlauda, kus teemaks meie lauljate noore põlvkonna tase, ning jälginud RO Estonia juhtkonna kummastavaid pretensioone EMTA lauluosakonna tegevuse suunas, meenub ikka ja jälle meie selgepilguline A. H. Tammsaare. Kui fantaseeriks ja kujutleks kahe koloriitse ja jõulise mehe, nagu seda olid Pearu ja Andrese, mõtlemises äkilise „selginemise”,…
-
Kui muretseme oma väikesel maanukil järelkasvu pärast, siis teatavasti Kesk-Euroopas on see probleem juba ammu märksa valulisem. Selles kontekstis sain rõõmustava kogemuse mõni aeg tagasi (9. II), vaadates Pariisi Ooperi (L’Opéra National de Paris) Palais Garnier’is, kus viimastel aegadel etendatakse põhiliselt ballette, kaht lastele mõeldud ooperit: Maurice Raveli kahevaatuselist lüürilist fantaasiat „Poiss nõiduse kütkes” („L’enfant et les sortilèges”) Colette’i tekstile ning Alexander von Zemlinsky (1871–1942) ühevaatuselist traagilist muinasjuttu „Kääbus” („Der…
-
Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegini” Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse redaktsioon: muusikajuht ja dirigent Paul Mägi, lavastaja Dmitri Bertman, kunstnik Igor Nežnõi ja kostüümikunstnik Tatjana Tulubjeva (kõik kolm Moskva ooperiteatrist Helikon). 26. IV Vanemuise teatris.
Ilmselt seetõttu, et tänavu möödub 6. novembril 120 aastat Pjotr Tšaikovski surmast, on maailma lavadel lugematu arv „Jevgeni Onegini” lavastusi. Teos kuulub helilooja loomeelus tema eluraja lootusrikkasse perioodi ja selle libreto aluseks on värssromaan, mille kallal Aleksandr…
-
CD „Dirigent Jaan Hargel”: salvestusi Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist, restaureerinud Maido Maadik, kujundanud Everi Vähi, toimetanud Maarja Kasema, välja andnud Jüri Hargel (2012).
Kuna olen veel tugevalt Evi Arujärve artiklis „Rituaalne teekond rahvusliku müüditeadvuse voogudes” (Sirp, nr 7, lk 12) avaldatud mõttekäikude mõju all, siis toon siinses kontekstis välja mulle olulisima tsitaadi: „Kollektiivne identiteet on miski sõnastamatu inimese lihas, veres ja alateadvuses. Seda vormivad aastatuhanded ja seda ei saa ümber kirjutada”. Võib-olla…
-
Jaak Jõekallas, Unustamatu Miliza Korjus. Toimetanud Lauri Vanamölder, keeleliselt toimetanud Ingrid Selg. Kujundanud Mart Kivisild. Pegasus, 2012. 214 lk.
Meie saatus on meie kätes.
Me käed on saatuse käes.
Kavalehele vaatamata
ei tea, mitu vaatust on
ja mitmes vaatus on saatus.
Seal vahel on vaba tahe.
Doris Kareva, „Aja kuju”
Need luuleread meenuvad mulle ikka uuesti siis, kui olen kirjasõna abil kohtunud uue inimsaatusega. Seekord siis tänu Jaak Jõekaldale Miliza Korjuse…
-
„Hans ja Grete”: katkendid Engelbert Humperdincki muinasjutuooperist, esitasid Kädy Plaas (Grete), Annely Peebo (Hans), Pirjo Püvi (Haldjas), Juuli Lill (Nõid), René Soom (Isa), Evelin Võigemast (Justustaja), RO Estonia poistekoor ja ERS O Anu Tali juhatusel 17. ja 18. I Estonia kontserdisaalis.
Usun, et pole lapsevanemat, ükskõik mis eas, kes ei teaks nende sõnadega algavat laulukest. Eelmisel nädalal sai kaks saalitäit lapsi ja nende vanemaid teada, et lauluke pärineb saksa helilooja Engelbert…
-
Selline pealkiri võib tunduda praegu (pean silmas silvergate’i uskumatut kulgu!) võõristav, justkui soov peita pea liiva alla. Kuid õnne võimalikkus jääb neile, kelle ellu kuuluvad kaunid kunstid.
Loodan, et vaadanud-kuulanud Estonia laval Gounod’ ooperit „Faust” kolmel korral (19. IX, 20. ja 26. X), on mul ülevaade nii lavastusest kui ka osatäitmistest. Kuna olen „Fausti” näinud ka 10. XII 2011 live-ülekandes METist ja 2004. aastal Covent Gardeni laval salvestatud DVD-lt, siis seda…
-
Ooperi- ja operetikontsert 23. IX Mustpeade majas ja muusikapäeva galakontsert 3. X Estonia kontserdisaalis.
Selle artikli pealkiri sai inspiratsiooni Jaak Tombergi eelmise Sirbi artiklist „Teostamatuse printsiibist ja teatriutoopiast”, kust leidsin muu hulgas sellised mõttekillud: „Utoopia tähistas oma sisseõnnistamishetkel, Thomas Moruse ajal, head mitte-kohta, midagi paremat, mida pole olemas.[—] Praeguses tavakasutuses tähendab utoopia valdavalt totalitaarset laadi parenduspüüu ohtlikult võimalikku lõppsihti.” Vist alati saab selle „võimaliku lõppsihi” olemusele mõttevahetuses läheneda väga erinevast vaatevinklist,…
-
Need kuldsed sõnad kuuluvad vene ooperilavastajale Boriss Pokrovskile („Mõtisklusi ooperist”, Sovetski Kompozitor, Moskva 1979). Peatükis „Musitseerimine tegevuse kaudu” arutleb ta muu hulgas: „Oletame, et lavastuse kontseptsioon on hakanud selginema, kuigi me ei kiirusta selle formuleerimisega. Draama on lavastajale omaseks saanud mitte ainuüksi jooksvaks tegevuseks lihtsustatud sündmustiku näol, vaid hulga ekskurssidena inimese, tegelaskujude vaimsesse maailma. Peale pindmise kihi (sündmusliku) tuleb mõista ka draama emotsionaalset protsessi. Viimast ei võta lavastaja omaks mitte…
