Eesti Harrastusteatrite Liit andis välja teatriuurija ja -kriitiku Rait Avestiku rohkem kui 300leheküljelise raamatu „Teatriarmastajad“. Paralleelselt teatriharrastamise kujunemis- ja arengulooga jookseb selles ka värskeim valdkonnavaade – selle annavad praeguste teatriharrastajate lood Eesti eri paigust. Kõrvuti teatriharrastuse kunstiliste taotlustega käsitletakse harrastusteatrite toimemehhanisme ja struktuuri. Raamatut läbivad eri aegadel tegutsenud teatriuurijate-kriitikute ja -praktikute arvamused ja hinnangud teatriarmastajate tegevusele.
Statistikaameti andmeil oli 2019. aastal Eestis harrastusteatreid 431, neist umbes 200 täiskasvanute kollektiivi. Kas teatriharrastajaid…
Valle-Sten Maiste: „Teater leidku aset vahetult siin ja praegu ning säiligu mehaanilise reprodutseerimise eelsetele kunstitöödele omane ainulaadsuse aura.“
Kaks nädalat tagasi imbus avalikkuse ette uudis, et Eesti Päevalehe ja Delfi ühistoimetusest on koondatud eelviimane kultuuritoimetaja (nimi toimetusele teada) ning viimane, kes sinna veel järele on jäänud (nimi toimetusele samuti teada), jätkab tööd nädalalõpulehe LP toimetuse koosseisus. Need sellesügisesed vangerdused tähendavad seda, et kultuuritoimetust kui struktuuriüksust selles ajakirjandusväljaandes enam ei ole.
Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald lükkas muidugi ümber kurjad kuuldused, nagu tahetaks nende sammudega kultuuriajakirjandust tappa –…
Eesti Noorsooteatris esietendub 29. novembril Ott Aardami autorilavastus „Jääpüük“, milles räägitakse imedest ja imedesse uskumisest. Loo tegelasteks on kaks venda, õde ja vanaisa. Lapsed on saanud täiskasvanuks ning tuleb võtta vastu otsus, mida teha vanaisa kunagise koduga. Õde-vendi seob kohaga palju imelist, eriti üks talvine seiklus. Sukeldudes meenutustesse, rullub publiku ees lahti lapselikust uudishimust tõukunud katsumus, mis on jäänud seiklejaid saatma kogu eluks.
Koguperelavastuse kunstnik on Kristel Maamägi, helilooja ja muusikaline…
Peeter Raudsepp: „Becketti näidendite puhul võlub see, et tema tekstide katkendlikkus pole laest võetud, vaid jäljendab inimliku mõtlemise rütmi, mõte hüppab sinna-tänna.“
„Mauno saladusliku kadumise“ lavastaja Marek Demjanov on valinud tee, mille üheks äärekiviks on seikluslik lugu, teiselt poolt palistab seda aga mängulisus.
Raske öelda, kus lõpeb ajakirjandusalasest asjatundmatusest tulenev käpardlikkus ja algab sihiteadlik sirgjooneline sigadus. Piir nende vahel on sama ähmane nagu Jüri Ratta ümmarguste vastuste roboti toodang.1 Eks munitsipaalajalehti olegi väga erisuguse tasemega, kusjuures sõltub see ennekõike sellest, kes on lehe toimetaja (või isik, kes on pandud munitsipaalmasinavärgis selle eest vastutama), aga ka sellest, kui palju sekkuvad omavalitsusjuhid ajalehe kokkupanemisse. Kohalike omavalitsuste valimised ei ole enam mägede taga ning seetõttu üha…
Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis esietendub täna kammerlik lavakollaaž „Kuni armastus peale tuleb“, mis põhineb Veronika Kivisilla samanimelisel lühiproosakogumikul ja luulel. Dramatiseerinud ja lavastanud on selle Jaanika Juhanson, lavastuskunstnik on Johannes Valdma (teater Kelm), valguskujundaja Märt Sell (Rakvere teater), liikumisel hoidis silma peal Kardo Ojassalu, originaalmuusika autor ja muusikaline kujundaja on Argo Vals. Mängivad Külli Reinumägi ja Liia Kanemägi (Oma Lava) ning Jekaterina Kordas (Vene teater).
„Kuni armastus peale tuleb“…
Vägivaldsed sündmused Valgevenes puudutavad valusalt ka sealseid teatritegijaid. Janka Kupala nimelise Valgevene Akadeemilise Rahvusteatri direktor, endine kultuuriminister ja diplomaat Pavel Latuška toetas augustis oma sõnavõttudega Minski tänavatel protestijaid ja nõudis meeleavaldusi karmilt maha surunud siseministri tagasiastumist. Läks vastupidi: siseminister on endiselt ametis, teatrijuht aga vallandati peaministri otsusega.
Tegemist on Valgevene vanima teatriga (hoone on ehitatud 1890. aastal, valgevene kirjandusklassiku Janka Kupala nime sai see 1944. aastal). Selle töötajad võtsid võimude otsust…
Vanal hallil ajal, kui ma veel põhikoolis käisin – oli see enne või pärast Brežnevi surma, lööge või maha, mitte ei mäleta, aga kindlasti jäi see ansambli Ruja kolmandasse ehk pop-Ruja perioodi –, oli meie klassis (nagu ilmselt paljudes teistes klassides ja koolides samal ajal) kaks rühmitust. Ühed kuulasid ansamblit Rock Hotel ja teised Rujat. Vaevalt see oli mingi maailmavaateline vastasseis, vaid tulenes pigem muusikamaitsest. Kuigi pikad lokkis rockabilly-tukad, valged…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Valle-Sten Maiste: „Teatri avangardsuunal plahvatab praegu piisavalt, tarvis läheb pigem seedimis- ja kohanemisaega.“Laura-Liisa Maiste
Peeter Raudsepp mängib Florian Zelleri näidendi järgi tehtud lavastuses „Ilma sinuta“ Danieli.Kalev Lilleorg
Ühed lustlikumad rollid on Sepo Seemani Mauno ja Grete Konksi raamatukogujuhataja Õilme.Jaanus Laagriküll