Eesti Kultuurkapitali 2022. aasta esimese taotlusvooru rahataotlusi saab esitada kuni 21. veebruarini. Näitekunsti sihtkapitali rahajaotamise korras on tehtud mitmeid muudatusi.
Millised muudatused puudutavad näitekunsti sihtkapitali jaotatavat raha?
Näitekunsti sihtkapitali nõukogu liikmed on olnud kaua mures, et vabakutselistel loovisikutel puuduvad sotsiaalsed garantiid. Muidugi on see üldine häda ja kummitab teisigi kultuurivaldkondi. Näitekunsti sihtkapital on seni toetanud lavastuste väljatoomist nii, et loomingulise meeskonna liikmetele on saanud taotleda tasuks loometöötoetusi, millelt makse ei maksta ja…
Eesti piiri lähedal Pihkvas esietendus sealses Puškini-nimelises draamateatris detsembri teisel poolel populaarse vene näitekirjaniku Dmitri Danilovi näitemäng „Serjoža on väga loll“ ning kohe oligi häda kaelas. Föderaalse monopolivastase teenistuse büroo Pihkva osakonnale laekus kaebus linnakodanikult, keda solvas Dmitri Meshijevi lavastuse pealkiri. Kaebajaks oli naisterahvas, mistõttu võib oletada, et ta ise pealkirjas sisalduvat nime ei kanna, küll aga võib tema solvumise põhjuseks olla asjaolu, et tema mees, isa või vend on…
Aare Toikka: „Võõras mure värvikirevatel ekraanidel tungib me ellu sellise jõuga, et kalgistab hinged, mis päris oma muret ei mõistagi enam ära tunda.“
Tartu Uue teatri suvel mängitud „Serafima + Bogdan“ (lavastaja Ivar Põllu) oli üks aasta tipptöid, ehedalt teatraalne ja kujundlik tervik, kus näitlejad, kujundus, muusika ja helid põimusid ja täiendasid üksteist. Serafima – Ilo-Ann Saarepera.
Kultuuris osalemise uuring, mille statistikaamet mullu läbi viis, andis kinnitust aimata olnud tõdemusele, et Eestis armastatakse teatris käia ja käidaks vahest veelgi rohkem, kui mõned takistused ees ei oleks. Uuringu andmetel külastas möödunud aastal vähemalt 15aastastest elanikest teatrit 398 500 inimest – sellesse vanuserühma kuulujaist seega ligikaudu iga kolmas. Ilmselt ei tule kuigi suure üllatusena, et kõige agaramad teatrikülastajad on linnalisest asulast pärit 45–64aastased kõrgharitud naised. Küll aga poleks ma enne uuringutulemustega tutvumist osanud…
Eesti Noorsooteatris esitletakse 5. novembril, legendaarse nukunäitleja, lavastaja ja lastekirjaniku Helle Laasi 80. sünnipäeval, elulooainelist raamatut „Nukukas Helle Laas“, mille on koostanud koreograaf ja kultuurikriitik Kaja Kann.
Millel raamat põhineb?
Raamatus on paralleelselt kaks liini: neljateistkümneks peatükiks jaotatud Helle Laasi viimaste aastate olemised ja tegemised, mis segunevad tema mälestustega. Püüdsime meenutada kõiki eluperioode: lapsepõlve ja noorusaega, Viljandi Ugala aegu, Nukuteatrisse tulekuid ja sealt minekuid.
Raamatus põimuvad väljamõeldis ja dokumentaalsus, elu ja teater: Helle…
Kindlasti polnud ma ainus, kes viimastel nädalatel ootas kannatamatult, millal valimised läbi saavad ning linnaruumi uputav ja postkaste ummistav reklaamireostus kaob. Ometi oli ju tegemist demokraatia pidupäeva või õigemini pidunädalaga. Millest siis selline vastumeelsus ja tülpimus?
Põhjusekobara pealmine kiht on esteetilist laadi. Ma tõesti ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle meelest oleks valmiste aegu pesunööridel tuule käes laperdavate PVC-palakate plagin või laternapostide otsa, bussipeatustesse ja järelhaagistele kinnitatud reklaamplakatitelt vastu vaatavate…
Juba Stalini ajast on teada, et kaebekirjal, mille on läkitanud grupp seltsimehi – olgu omast vabast tahtest ja ilmavaatest lähtuvalt või kannustatuna püüust lugeda võimulolijate silmist nende soove –, võivad olla saatuslikud tagajärjed. Eriti kui kaebuseuss satub viljakale ja hoolsasti kobestatud pinnasele.
Juuli teisel poolel esietendus Moskva teatris Sovremennik noore poola lavastaja Benjamin Kotzi „Esimene leib“. Rinat Tašimovi näidendis räägitakse ühe tatari perekonna elust tänapäeva väikelinnas. Sündmuste keskel on noored inimesed…
7. kuni 13. septembrini korraldatakse Tartus teatrifestival „Draama“, mis tänavu toimub koos Balti teatri foorumi ja Eesti etenduskunsti esitlusfestivaliga „draamamaa.weekend“. Festivalide programmi kuuluvad Tallinna Linnateatri „Balti tragöödia“ (lav Karl Laumets), Eesti Draamateatri „Kuritöö ja karistus“ (lav Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo) ning „Lehman Brothers“ (lav Hendrik Toompere jr), Von Krahli teatri „Pigem ei“ (lav Juhan Ulfsak) ja „Sa oled täna ilusam kui homme“ (lav Lauri Lagle), Ugala „Valged põdrad“ (lav…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Erakogu
Aare Toikka: „Võõras mure värvikirevatel ekraanidel tungib me ellu sellise jõuga, et kalgistab hinged, mis päris oma muret ei mõistagi enam ära tunda.“Siim Vahur
Tartu Uue teatri suvel mängitud „Serafima + Bogdan“ (lavastaja Ivar Põllu) oli üks aasta tipptöid, ehedalt teatraalne ja kujundlik tervik, kus näitlejad, kujundus, muusika ja helid põimusid ja täiendasid üksteist. Serafima – Ilo-Ann Saarepera.Gabriela Urm
Jõelähtme lavagrupi „Keiserlik kokk“ (2019), lavastaja Maie Ramjalg, mängivad Priit Põldma ja Tiit Tammesson.Foto raamatust
Margus Ansu / Pm / Scanpix
