Ehkki Lenin oli juba sajand tagasi veendunud, et kõigist kunstiliikidest olulisim on see, mida näidatakse kinode lumekarva ekraanilt, ei ole siiski põhjust arvata, nagu ei mõistaks praeguse Venemaa pikalaua klounid ka teatrikunsti poliitilist mõjujõudu. Miks muidu tuli varsti pärast „sõjalise erioperatsiooni“ algust Venemaa suuremate teatrite juhtidele keeldumist välistav soovitus riputada oma teatrimaja fassaadile priske plakat, millel kartulimardika värvides Zorro-märk ja selle all kiri „Omasid ei hülga“ vms. (Ei saa muidugi…
19. – 21. maini korraldatakse Tallinnas ülevaatefestival „Balti tantsu platvorm“, kus tutvustatakse valikut Balti riikide nüüdistantsuväljal tegutsevate tantsukunstnike kolme aasta lavastustest. „Balti tantsu platvorm“ on ellu kutsutud kolme riigi ühisettevõtmisena, korraldajateks Sõltumatu Tantsu Lava ning tantsuinfokeskused Lätist ja Leedust. Esimene festival toimus katseprojektina 2019. aastal Vilniuses, järjekorras teine on eestlaste korraldada. Etenduspaikadena on kasutusel Sõltumatu Tantsu Lava, Vaba Lava, Kanuti gildi saal, Sakala 3 teatrimaja ja Salme kultuurikeskus.
Mille tarvis on…
Natuke veel ja Svetlana Jantšekil täitub esimene kuu Vene teatri direktori ametis. Kuigi hiina vanasõna ütleb, et kes vana asja meelde tuletab, on Valdeko Vende, ei pääse siiski mööda ajarännakust eelmise aasta detsembrisse. Kuu alguses kuulutati välja konkurss Vene teatri direktori ja juhatuse liikme kohale, kuid jõulude eel oli teatri nõukogu sunnitud tunnistama, et viie kandidaadi hulgast sobivat ei leitud. Vene teatri nõukogu esimees Jaak Allik ütles ERRile,1 et kandidaatide…
Zuga ühendatud tantsijad toovad 10. märtsil Sõltumatu Tantsu Laval välja lavastuse „Suur teadmatus“. See on füüsiline mõtisklus surmast, lahtilaskmisest, ärasaatmisest ja rituaalidest, mis puhastavad ning valmistavad ette kohtumist uue ruumi ja maailmaga. „Suure teadmatuse“ lavastajad, koreograafid ja etendajad on Tiina Mölder, Kärt Tõnisson, Helen Reitsnik, Ajjar Ausma ja Päär Pärenson, lavastuse kunstnik on Keili Retter, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, helilooja Lauri-Dag Tüür ja dramaturg Andri Luup.
Zuga ühendatud tantsijad meisterdavad lavastusi nii…
Eesti Kultuurkapitali 2022. aasta esimese taotlusvooru rahataotlusi saab esitada kuni 21. veebruarini. Näitekunsti sihtkapitali rahajaotamise korras on tehtud mitmeid muudatusi.
Millised muudatused puudutavad näitekunsti sihtkapitali jaotatavat raha?
Näitekunsti sihtkapitali nõukogu liikmed on olnud kaua mures, et vabakutselistel loovisikutel puuduvad sotsiaalsed garantiid. Muidugi on see üldine häda ja kummitab teisigi kultuurivaldkondi. Näitekunsti sihtkapital on seni toetanud lavastuste väljatoomist nii, et loomingulise meeskonna liikmetele on saanud taotleda tasuks loometöötoetusi, millelt makse ei maksta ja…
Eesti piiri lähedal Pihkvas esietendus sealses Puškini-nimelises draamateatris detsembri teisel poolel populaarse vene näitekirjaniku Dmitri Danilovi näitemäng „Serjoža on väga loll“ ning kohe oligi häda kaelas. Föderaalse monopolivastase teenistuse büroo Pihkva osakonnale laekus kaebus linnakodanikult, keda solvas Dmitri Meshijevi lavastuse pealkiri. Kaebajaks oli naisterahvas, mistõttu võib oletada, et ta ise pealkirjas sisalduvat nime ei kanna, küll aga võib tema solvumise põhjuseks olla asjaolu, et tema mees, isa või vend on…
Kultuuris osalemise uuring, mille statistikaamet mullu läbi viis, andis kinnitust aimata olnud tõdemusele, et Eestis armastatakse teatris käia ja käidaks vahest veelgi rohkem, kui mõned takistused ees ei oleks. Uuringu andmetel külastas möödunud aastal vähemalt 15aastastest elanikest teatrit 398 500 inimest – sellesse vanuserühma kuulujaist seega ligikaudu iga kolmas. Ilmselt ei tule kuigi suure üllatusena, et kõige agaramad teatrikülastajad on linnalisest asulast pärit 45–64aastased kõrgharitud naised. Küll aga poleks ma enne uuringutulemustega tutvumist osanud…
Eesti Noorsooteatris esitletakse 5. novembril, legendaarse nukunäitleja, lavastaja ja lastekirjaniku Helle Laasi 80. sünnipäeval, elulooainelist raamatut „Nukukas Helle Laas“, mille on koostanud koreograaf ja kultuurikriitik Kaja Kann.
Millel raamat põhineb?
Raamatus on paralleelselt kaks liini: neljateistkümneks peatükiks jaotatud Helle Laasi viimaste aastate olemised ja tegemised, mis segunevad tema mälestustega. Püüdsime meenutada kõiki eluperioode: lapsepõlve ja noorusaega, Viljandi Ugala aegu, Nukuteatrisse tulekuid ja sealt minekuid.
Raamatus põimuvad väljamõeldis ja dokumentaalsus, elu ja teater: Helle…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Ilmar Saabas / Ekspress Meedia / Scanpix
Erakogu
Aare Toikka: „Võõras mure värvikirevatel ekraanidel tungib me ellu sellise jõuga, et kalgistab hinged, mis päris oma muret ei mõistagi enam ära tunda.“Siim Vahur
Tartu Uue teatri suvel mängitud „Serafima + Bogdan“ (lavastaja Ivar Põllu) oli üks aasta tipptöid, ehedalt teatraalne ja kujundlik tervik, kus näitlejad, kujundus, muusika ja helid põimusid ja täiendasid üksteist. Serafima – Ilo-Ann Saarepera.Gabriela Urm