Toeta

Sveta Grigorjeva

  • „olen hull ex keegi ei usuks mind“

    „olen hull ex keegi ei usuks mind“

    Triin Soomets näitab luulekogus „Jäälind“, kuidas naiste elu meestega ei ole tihti mitte lihtsalt raske või nõme, vaid lausa eluohtlik.

    Sveta Grigorjeva
    6 minutit
  • Nuttes iga päev õrnuse järele
    Kunstnik on materjali sümbiont. Ja ümberpööratult. Vaade näituselt „Haavatav jäljend“.      
    Paul Kuimet

    Nuttes iga päev õrnuse järele

    Kunstnikud manavad näitusel välja uut kosmoloogiat, milles inimene on vaid üks võimalik materjal ja mateeria teiste seas.

    Sveta Grigorjeva
    5 minutit

  • Mina olen moraal!

    Esiteks. Kesklinnas kõige rahvarohkemal liiklust täis ristimikul Viru keskuse bänneril kõrguda ei tohi! Kas ma tõesti tahan end siduda Viru keskusega, anda neile oma sümboolset rebel-kapitali? Teiseks. Pealtnäha neoliberaalsel feministlikul üritusel „Naiste hääl“ osaleda ka ei tohi! Samuti ei või ühismeediasse postitada muidu mõistlikku juttu ajava meesterahva klippe, sest kunagi aastaid tagasi käis tema saates poliitikakommentaator Ben Shapiro. Ja sa ju ei taha end selle nimega kuidagi siduda? Oled ikka…
    Sveta Grigorjeva
    3 minutit
  • Normaalselt isepäise plika hästi normaalne luulekogu

    Normaalselt isepäise plika hästi normaalne luulekogu

    Riste Sofie Käär näitab luulekogus „APS!“ mängu ja nalja kaudu inimeksistentsi absurdi, joonistab välja inimolu tobedad tahud ning viib need veel suurema absurdini.

    Sveta Grigorjeva
    5 minutit
  • ,

    Solidaarne teatri rahastamise süsteem, ae?!

    Viimasel ajal on uudiste lugemine üks päeva ebameeldivamaid kohustusi – ühelt poolt võiks ju üks normaalne inimene jälgida, mis parasjagu siin ja mujal toimub, teisalt on masendava info maht nii suur, et vahel tekib küsimus, kas edasi lugedes on ühel tundlikul inimesel veel võimalik jääda täie mõistuse juurde. Vabadusse lastud retsidivistid, lonkav õigussüsteem, ühte rahvast annihileeriva riigi saatkonna avamine riigis, mis ise on omal nahal kogenud pikka okupatsiooni, kultuuri jätkuv…
    Sveta Grigorjeva
    3 minutit
  • Maasikad õitsevad järgmise katastroofini
    Aliis Aalmann on kirjutanud järjekindlalt nii proosat kui ka luulet. Tema looming on raskepärane, lopsakas, veidi tume ja rusuv, kuid ometigi on lugejal sellega lihtne samastuda. Tegemist on väga nauditava küpse kirjandusega, küpse kirjanikuga.     
    Gabriela Järvet

    Maasikad õitsevad järgmise katastroofini

    Aliis Aalmanni nõudlikkus enese ja oma loomingu vastu äratab aukartust. Tegu on omamoodi „uue vana tüdruku“ kirjandusega – Aalmanni tekstid on korraga värsked ja vanamoelised.

    Sveta Grigorjeva
    5 minutit
  • Kõige ilusam keskmine sõrm patriarhaadi pihta
    Maria Kapajeva on alati olnud julge kunstnik, aga nii julgena pole teda veel nähtud.           
    Marje Eelma

    Kõige ilusam keskmine sõrm patriarhaadi pihta

    „Neist ilma jäädes saab minust tervik“ on poliitiliselt laetud teemade kiuste pigem poeetiline kui vihane näitus.

    Sveta Grigorjeva
    5 minutit

  • Häbi, Eesti riik, häbi!

    Käisin sel suvel ühe oma noorusea lemmiku, 50 Centi kontserdil, mille lõpus, panditopside tagastamise järjekorras seistes panin tähele üht seaduspära: neil, kel käes rohkem kui kolm topsi, oli raha jagajateni jõudmise ajaks juba kolm korda rohkem topse käes! Pidulised, kes ei viitsinud pikas sabas seista, annetasid oma pandid neile, kel käes juba rohkem joogitopse kui ühele mõistlikule eestlasele sobinuks. Seisime seal sõbrannaga, mõlemal üks tops, ning tõdesime, et täpselt nii…
    Sveta Grigorjeva
    3 minutit
  • Olen naine, (veel) mitte vägistatud
    Carolina Pihelga seitsmes luulekogu „Ikka veel“ on kirjutatud verega. Lugedes on aimatav, et autor on pidanud üle saama (vale)häbist ja valust nii isiklikus kui ka kirjanduslikus plaanis.    
    Gabriela Järvet

    Olen naine, (veel) mitte vägistatud

    Kuidas sai lüürilisest ja impressionistlikust Carolina Pihelgast feministlik tornaado, kelle hiljutised teosed on justkui jäämägi meie (mees)kirjandusmaastiku Titanicule?

    Sveta Grigorjeva
    5 minutit
  • Emade-tütarde uued kleidid
    On oluline rääkida emadusest võimalikult mitmekülgselt, muidu on oht see ülemütologiseerida. Pildil Cloe Jancise kaasav installatsioon, mis on loodud koostöös Tartu ülikooli etnoloogide Ester Bardone ja Eeva-Ruth Niitvägiga.     
    Nele Tammeaid

    Emade-tütarde uued kleidid

    Kunstnikud mõtestavad näitusel oma teoste kaudu õrn-keerulisi suhteid, mis emadel ja tütardel kipuvad olema.

    Sveta Grigorjeva
    5 minutit
Sirp