-
Kes taastab kasvu? Kes vähendab tööpuudust? Kes loob töökohti?
Ikka Sirp! Kes siis veel?
Sügisel lõpetab Sirp oma veergudel aastakümneid valitsenud kisendava ebaõigluse kunstide hulgas ja asutab osakonna arhitektuuri (sh maastiku-), planeerimise ning ehitusmälestistega seotud üld- ja üksikküsimuste püsikäsitluse tekitamiseks Eesti ajakirjanduses.
Selleks võtab Sirp augustis 2010 tööle
toimetaja
Kandideerida võivad kõik kirjaoskajad arhitektuuri ja lähedaste kunstide tundjad, kes usuvad end sobivat Eesti kultuurilehe toimetusse ja sedakaudu osalema kolme- ja enamamõõtmelise Eesti edasises kujundamises. Pikem…
-
Sirbi toimetus läheb nüüd suvepuhkusele.
Järgmine leht ilmub 23. juulil.
Seniks peab sellest piisama.
-
14. – 17. juunini Tallinnas toimuv V kitarrifestival lubab tavapäraselt hõrku muusikavalikut ning kohtumisi säravate tähtede ja kitarrilegendidega. Festivali kunstiline juht Tiit Peterson, mida esile tõstate?
TIIT PETERSON: Eeskätt tahan tutvustada põnevaid külalisi. Avakontserdi annab „imelaps”, Serbia noor täht Sabrina Vlaškalić, kes on võitnud esikoha 24 mainekal kitarrikonkursil ning saanud lisaks üle kümne eripreemia. Selline võitude maraton on teinud temperamentsest serblannast oodatud esineja kõikjal Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Avakontserdil kõlavad…
-
Kultuuriministeerium kuulutas 1. juunil välja avaliku konkursi Eesti Kontserdi direktori ametikoha täitmiseks kuni viieks aastaks. Kuna eelmine analoogiline konkurss toimus alles eelmisel suvel, palus Sirp kultuuriminister Laine Jänesel selgitada, mis eesmärgil selline otsus tuli. Miks on vaja EK direktori koha täitmiseks läbi viia uus konkurss, kui oleks võimalik konkursil valitud kt ametlikult kohale kinnitada? Kelle algatusel seda tehakse?
Pean ministrina praegust Eesti Kontserdi direktori konkurssi põhimõtteliselt vajalikuks. Loomulikult olen selle otsuse…
-
Riin Kübarsepp, kuraator, viimasel ajal on hakanud Aatriumi galerii aktiivsemalt endast märku andma. Mida huvitavat on plaanis?
Viimastel aastatel on tekkinud väiksemaid alternatiivgaleriisid nagu seeni pärast vihma, kusjuures galeriide algatajad on tihtipeale andnud oma ülesanded üle noorematele. Üks värskematest uuele elule ärganud paikadest on Aatriumi galerii. Selle eelis on eelkõige miljööväärtuslik asukoht, millest peab paratamatult mööduma nii potentsiaalne kunstipublik kui ka juhukülastaja. Tallinna südames Harju tänava alguse ärikeskuses paiknev Aatrium…
-
Väljavõtteid Doris Kareva vestlusest Asta Põldmäega Tampere Maja kohtumisõhtul 4. märtsil.
Doris Kareva: „Kirjad pääsukestele” on aasta kõige tavatum proosaraamat. Omalaadne epistolaarromaan. Kuidas ja mis asjaoludel üldse tekkis mõte kirjutada niisugune ajast üsna väljas asuv raamat?
Asta Põldmäe: Tema kirjutamine ongi ulatunud üle mitmete aegade. Kõige üldisem impulss oli ammune tahe kirjutada midagi ilukirjanduslikku tavaliste kirjade vormis, mida inimesed üksteisele saatsid, veel enne arvutite ja meilide saabumist. See žanr, see kirjandusliik…
-
2. – 8. V toimuv II Pärnu viiuldajate konkurss on järg kaks aastat tagasi peetud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale ja David Oistrahhi 100. sünniaastapäevale pühendatud konkursile, millel osalesid eesti noored kuni 30aastased viiuldajad. Kolmevooruline võistlus toimub Pärnu raekojas ja Pärnu kontserdimaja suures saalis, hindajaks žürii koosseisus Evi Arujärv, Timo Steiner, Mare Teearu ja Toomas Velmet. Lõppvoorus saadab soliste Pärnu LO Jüri Alperteni juhatusel.
-
2010. aasta on ERPile alanud väga produktiivselt. Kas meie noortel interpreetidel on sellega lootust maailmaturule murda?
PEETER VÄHI : Päevavalgust näeb tänavu tõepoolest rohkem plaate. Ilmunud on Irina Zahharenkova „Keyboard Juggleress”, Martin Kuuskmanni ja Kristjan Randalu „Nonstop”, Sigrid Kuulmanni ja Marko Martini „Eduard Tubin Vol I”, Sigrid Kuulmanni „Bach. Paganini. Ysaÿe”, ERSO ning Maarika ja Kristjan Järvi „Somnium boreale”, Olga Šiškina „Con brillio”, René Eespere „Februa”, lähipäevil jõuab kuulajateni cord…
-
Kuidas ja milliseks muutus kirjutamise ja lavastamise käigus ettekujutus Kaarel Irdist?
Ettekujutus muutus väga palju. Ird oli alguses selline umbisikuline klomp teatriajaloos, liigsuur, et olla inimene. Müütiline kapsapea, kuhu igaüks on lippe ja lappe juurde lisanud, igatahes mitte inimene, keda oleks huvitav teatrilaval vaadata. Nõukogude ajal ilmunud materjalide läbitöötamine ei andnud suurt midagi juurde, müüdiloome oli olnud täiuslik ja side katkenud. Alguses oli materjal väga vastik ja iga nädalaga läks…
-
Ilona Martson , Tähekese peatoimetaja: Meeldejäämise puhul on vist mõeldud seda, et mida mäletab tulevikus (ette)loetust täna põnnieas põlvkond? Hetkel ütleb kõhutunne, et mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Piret Raua „Printsess Luluu ja härra Kere” on raamat, mida olen näinud nii mõnegi väikese tüdruku käes, ehk siis seda ka.
