-
2. – 8. V toimuv II Pärnu viiuldajate konkurss on järg kaks aastat tagasi peetud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale ja David Oistrahhi 100. sünniaastapäevale pühendatud konkursile, millel osalesid eesti noored kuni 30aastased viiuldajad. Kolmevooruline võistlus toimub Pärnu raekojas ja Pärnu kontserdimaja suures saalis, hindajaks žürii koosseisus Evi Arujärv, Timo Steiner, Mare Teearu ja Toomas Velmet. Lõppvoorus saadab soliste Pärnu LO Jüri Alperteni juhatusel.
-
2010. aasta on ERPile alanud väga produktiivselt. Kas meie noortel interpreetidel on sellega lootust maailmaturule murda?
PEETER VÄHI : Päevavalgust näeb tänavu tõepoolest rohkem plaate. Ilmunud on Irina Zahharenkova „Keyboard Juggleress”, Martin Kuuskmanni ja Kristjan Randalu „Nonstop”, Sigrid Kuulmanni ja Marko Martini „Eduard Tubin Vol I”, Sigrid Kuulmanni „Bach. Paganini. Ysaÿe”, ERSO ning Maarika ja Kristjan Järvi „Somnium boreale”, Olga Šiškina „Con brillio”, René Eespere „Februa”, lähipäevil jõuab kuulajateni cord…
-
Kuidas ja milliseks muutus kirjutamise ja lavastamise käigus ettekujutus Kaarel Irdist?
Ettekujutus muutus väga palju. Ird oli alguses selline umbisikuline klomp teatriajaloos, liigsuur, et olla inimene. Müütiline kapsapea, kuhu igaüks on lippe ja lappe juurde lisanud, igatahes mitte inimene, keda oleks huvitav teatrilaval vaadata. Nõukogude ajal ilmunud materjalide läbitöötamine ei andnud suurt midagi juurde, müüdiloome oli olnud täiuslik ja side katkenud. Alguses oli materjal väga vastik ja iga nädalaga läks…
-
Ilona Martson , Tähekese peatoimetaja: Meeldejäämise puhul on vist mõeldud seda, et mida mäletab tulevikus (ette)loetust täna põnnieas põlvkond? Hetkel ütleb kõhutunne, et mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Piret Raua „Printsess Luluu ja härra Kere” on raamat, mida olen näinud nii mõnegi väikese tüdruku käes, ehk siis seda ka.
-
2009. aasta loomingu eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii koosseisus Marek Tamm (esimees),
Luule Epner, Maarja Kangro, Kajar Pruul ja Ülo Tuulik valis aastaauhindade laureaatideks järgmised teosed:
Ilukirjanduslik proosa
Kalev Kesküla, „Elu sumedusest” (Tuum)
Luule
Hasso Krull, „Neli korda neli” (EKSA )
Näitekirjandus
Žürii otsustas tänavu näitekirjanduse auhinda mitte välja anda.
Esseistika
Jaan Kaplinski, „Paralleele ja parallelisme” (Tartu Ülikooli Kirjastus)
Vabaauhind:
Jaan Undusk (koostaja), Friedebert Tuglas, „Valik proosat” (Avita)
Lastekirjandus
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Vaiksoo (esimees), Indrek Hirv…
-
Kultuurileht SIRP võtab alates aprillist 2010 tööle
TOIMETAJA
Kandideerida võivad kõik kirjaoskajad teatri- ja tantsutundjad, kes usuvad end sobivat 70. aastat käiva Eesti kultuurilehe toimetusse ja sedakaudu lavamaailma. Palk on väike ja töö murrab konti.
Kandideerimiseks saata Sirbi peatoimetaja postiaadressil kaarel@sirp.ee
• lühike elulookirjeldus, mis sisaldab viiteid senistele kokkupuudetele teatri, teatrikriitika ja tekstide toimetamisega;
• maksimaalselt kolmelauseline põhjalik ülevaade, milliseid ülesandeid näeb kandidaat ette oma töös lavakunstide ala toimetajana.
Avaldusi võtab Sirp vastu kuni 2010. aasta 19. märtsini.
-
Monika Mattiesen
1. ja 2. märtsil tähistab flötisti ja helilooja Monika Mattieseni ümber koondunud Küberstuudio Kumus oma 10. sünnipäeva. Esiettekandele tulevad Monika Mattieseni ja Hasso Krulli multimeediaooper „Loomise mõnu” ning kaks teost flöödile ja kammerorkestrile: Mirjam Tally „Autum Whispers”(„Sügise sosinad”, esiettekanne) ja Erkki-Sven Tüüri „Whistles and Whispers from Uluru” („Viled ja sosinad Uluru kaljul”). Küberstuudioga on koos laval Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost. Kas Küberstuudio on täna selline nagu kümne…
-
Laureaadid kuulutatakse välja 27. märtsil, rahvusvahelisel teatripäeval Vanemuise teatris. PARIMA LAVASTUSE AUHIND
-
Rahvusarhiiv tähistab tuleval nädalal 90. aastapäeva. Intervjuu riigiarhivaar Priit Pirskoga.
Olaf Mertelsmann: Milline on Eesti arhiivinduse suurim saavutus ja suurim katastroof?
Tänapäeval arhiivitöö vankumatu alusprintsiibina püsiva päritolu- ehk provenientsiprintsiibi omaksvõtt ei olnud XX sajandi esimestel kümnenditel ainuvõimalik otsus. Selleni jõudmiseks pidid esimesed eestlastest arhivaarid evima julgust ja väga head ülevaadet moodsast arhiivindusest. Meie 1935. aasta arhiiviseadus oli Läänemere regioonis haruldus. Soome esimene arhiiviseadus pärineb 1939. aastast, Rootsi oma 1950. aastatest. Läti ja…
-
Jaan Elken: Maalil on potentsiaali kõnetada vaatajat nüüdiskunsti keeles samamoodi nagu installatsioonil või videol. Nii on briti kunsti „paha poiss” Damien Hirst likvideerinud enamiku oma konserveerimislaboritest ja pärast pühendunud ateljeeperioodi tulnud äsja Londonis välja kolme maalinäitusega (sellest Sirbis edaspidi). Ressursside suhtes – mõtlen selle all nii tehnilist vormisolekut kui kulutusi tööpindadele ja töövahenditele – on maalikunst aga palju nõudlikum, ühtlasi tundlikum, avatum ja paindlikum. Eesti kunstnikud on üldiselt andekad ja…
