-
Sotsid ja rohelised, kes peavad haritlasi oma sihtgrupiks, võiksid oma kultuuriprogrammi tõsisemalt suhtuda.
Valle-Sten Maiste: Pärast Jaak Allikut ei ole olnud kultuuriministreid, kel on oma sügav arusaam kultuuri toimeprintsiipidest ja kes oleksid kirglikult ja väljapaistvalt tegutsenud kultuuri hea käekäigu nimel. Signe Kivi puhul ma ei saanud enam aru, mille eest ta seisab, ja algas formaalne avamistel säramine ja ürituselt üritusele kappamine ministri päevakavas. Järgmiste ministrite puhul on see süvenenud ja…
-
Festivali “Täiuslik vaikus” alguse puhul räägib muusikast ja loomisest Helena Tulve.
Sirbi eri on pühendatud kunstitöötajate häälele: küsime, kes on kunstniku tööandja, kuidas peaks kujutava kunsti rahastamine toimuma
Indrek Ibrus erakondade kultuuriprogrammidest ja ideoloogiast. Lisaks Sirbi toimetajate suur vestlusring kultuuripoliitikavisioonidest eel valimisi.
Toomas Tammis arutleb, kes on arhitekt.
Linnateater saab 45-aastaseks. Elmo Nüganen pajatab.
Triin Soomets ja Eeva Park käisid Indias luulefestivalil.
Tiiu Levald vaatas Tallinnas Riia ooperiteatrit.
Jaak Lõhmus raporteerib 61. Berlinalelt
Peeter Sauter ja Jaan Kolberg…
-
Üheksa teatrikriitiku tagasivaatelisi mõtteid äsja lõppenud teatrikümnendist 2001–2010.
1. Kui vaatate üle õla tagasi äsja lõppenud teatrikümnendile, siis millised olulised suundumused torkavad teile silma selle aja eesti teatris?
2. Millised nähtud sõnalavastused kerkivad sellest kümnendist kõige eredamalt esile?
3. Kuhu teie arvates eesti teater alanud kümnendil suundub ja/või suunduma peaks?
-
Sellel laupäeval, 5. veebruaril kl 19 esietendub Sadamateatris Henry Purcelli ooper „Haldjakuninganna“ Saša Pepeljajevi kineetilises ja kontseptuaalses lavastuses.
-
Eesti Kontsert saab 70 aastat vanaks. Sõna on direktor Jüri Leitenil.
Jüri Adams kirjutab valimisprogrammist ja rahva teenimisest,
Jan Kaus analüüsib erakondade kultuuripoliitikavisiooni ja selle retoorikat.
Kas Tartu ülikoolis on liiga mugav ära elada?
Mati Sirkel on Sebaldiga teekonnal, Kalju Kruusa kirjutab parimat rohmakat luulet.
Üheksa teatrikriitikut hindavad tagasivaateliselt 00ndate teatrielu.
Triin Ojari arhitektuurikriitia uutest rõivastest. 2010. aasta parimad ehitised.
Polymeris saab vaadata Baltimaade noorte maalikunstnike ühisnäitust.
Lisaks palju muud põnevat, nagu Sirbis alati!
-
Vabandame. Väike tehniline probleem leiab kohe lahenduse.
-
Seoses läinud sügistalvel peetud mängufilmikonverentsi, ajaleheartiklite ja ümarlaudadega eesti filmi kidumise asjus esitas Sirp jõulude eel neli küsimust 35-le eesti kineastile, kes jaotatud tinglikult nelja gruppi: režissöörid, produtsendid, ametnikud ja kriitikud. Uue aasta alguseks suvatses vastata kaheksa inimest.
1. Mis on praegu eesti filmi suurim häda?
2. Millega võib eesti filmi asjus enam-vähem rahule jääda?
3. Milliseid muutusi oleks vaja teha Eesti Filmi Sihtasutuses (EFS)?
4. Kui palju raha peaks EFS riigieelarvest aastas saama?
-
* Jaak Jõerüüt ja Viivi Luik avaldasid kahe peale kokku neli uut raamatut. Nüüd räägivad neist.
* Kas Tartu ülikooli tuleks juhtida samamoodi nagu äriühingut?
* Eesti poliitelu ahistab populism, nii Keskerakonnal kui Reformierakonnal jääb puudu idealismist ja põhimõttekindlusest. Kui Savisaar ka taanduma peaks, leiavad ta kannupoisid koha Reformierakonna ridades.
* Cornelius Hasselblatt küsib, kus lõpeb elulugu ja algab kirjandus?
* Ly Lestberg mõtleb meeleliigutusega Raul Meelest
* Kuidas kirjutada edukat ooperit?
* Merle Karusoo lavastuses…
-
Ivari Ilja:
Pianisti mätta otsast vaadatuna valmistas rõõmu klaverimängijate järelkasv, mille tugevuses võis veenduda klaverifestivalil Chopini ja Schumanni noorte pianistide galakontserte kuulates. Oli mitmeid suurte heliloojate ümmargusi tähtpäevi nii meil kui maailmas, mille tähistamine pakkus publikule rohkesti võimalusi kuulata huvitavaid kontserte ning saada osa põnevatest juubeliüritustest. Muredest võiks ju rääkida pikalt, kuid võtaksin oma nukra tõdemuse lühidalt kokku sedamoodi: olulisi probleeme puudutava vastutustundliku arutelu asendamine politiseeritud meediapalaganiga.
Juko-Mart Kõlar:
Rõõmustavalt viitavad 2010.…
-
Karin Hallas-Murula on üks neid autoreid, kes ei tee allahindlust, kas ta kirjutab päeva- või nädalalehes, kuukirjas, teaduslikus väljaandes või koostab arhitektuurinäituse kataloogi, arhitektivõi mõne arhitektuurinähtuse monograafiat. Tema kirjutised on ühteviisi erudeeritud, neis on väga head tausta- ja kontekstitundmist, tema sõnastus on selge ja täpne. Tal on oma seisukoht ning ta ei karda ka teravalt öelda, kui vaja peaks olema. Ta tunneb asja ega tee midagi üle nurga.
Ka tema tänavu…