-
Oodatud suve alguse muusika- ja kunstipidu „Kumu öö”, mis sel aastal on osa „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” programmist, toob publiku ette 13 artisti kolmel laval.
-
Laupäeval, 14. mail toimunud II Viimsi JazzPopFestil sai kategoorias Simply the Best žüriilt kõrgeimad punktid ja esikoha Nuku Koor. Kategoorias Little Less läks I ja II koht jagamisele vokaalansamblite The Fews ja Söörömöö vahel.
Festivali žüriisse kuulusid Siim Aimla, Martti Meumers ja Thea Paluoja. Siim Aimla sõnul tunnistas žürii üksmeelselt, et esinejate tase oli kõrge. Nii said kategoorias Simply the Best ühtlaselt kõrged hinded Tallinna Ülikooli Kammerkoor, Suisapäisa ja Pärnu Noortekoor…
-
Gioacchino Antonio Rossini viimaseks jäänud helitöö, mis valmis aastal 1863, „Petite Messe Solennelle” („Väike pidulik missa”) koos solistide, koori, klaveri ja oreliga tuleb esitlusele Rootsi-Mihkli kirikus (Rüütli tn 9, Tallinn) laupäeval, 21. mail kell 17.
-
1962. aasta detsembris asutamiskongressi pidanud Eesti Kinematografistide Liit, hiljem Eesti Kinoliit, tähistab järgmisel aastal oma esimest juubelit. Enne seda on paras aeg atra seada ja küsimusi esitada. Käib 49. tegevusaasta, 19. mail peetakse Tallinna Kinomajas loomeliidu korralist aastakoosolekut ehk üldkogu. S irp saatis sel puhul kolm küsimust tosinale eesti kineastile. Vastas viis inimest.
1. Mida nimetada Eesti Kinoliidu viimaste aastate tähtsaima saavutusena?
2. Mis hinde võiks panna kinoliidu mullu valitud juhatuse (esimees…
-
Millal te esimest korda „Casanovat” lavastasite?
Kümme aastat tagasi. Olin sellele lavastusele juba kaua mõelnud, kui kümme aastat tagasi jõudis kätte just paras hetk. Nüüdseks olen seda lugu üle maailma lavastanud umbes kümnel korral ja kindlasti ei saa öelda, et eri truppidega ühe ja sama lavastuse tegemine oleks kuidagi igav. Tunnen alati uhkust ja hingeliigutust, kui näen oma tööd mõne uue trupi esituses. Iga kord on see võrreldav tundega, nagu annaksin oma…
-
Tartu kaasaegse kunsti festivali „Art ist kuku nu ut 2011” korraldustoimkond (Rael Artel ja Kaisa Eiche) otsustas anda produktsioonistipendiumi Anna Hintsi, Eva Labotkini, Marja-Liisa Platsi ja Toomas Thetloffi näituseprojektile „Tartust ära”.
-
Mis seob „Kõrgeid kultuure” ja Tallinna loomaaeda?
Alapealkirja „Kõrged kultuurid” kannab äsja alanud festival „Orient”. Kahtlemata torkab silma sarnasus terminiga „kõrgkultuur”, kuid sellest enam oleme tahtnud juhtida tähelepanu asjaolule, et enamik tänavusel muusikapeol ülesastujatest on pärit Aasia kõrgmägede piirkonnast. Tooniandvatest eksootilistest esinejatest tahan eelkõige nimetada nelja. Esiteks, Pakistani-Afganistani piiril Hindukuši ahelikus asuvast endisest vürstiriigist Chitrālist pärit kalaši hõimukultuuri esindav ansambel, kes muide peab oma esiisadeks Aleksander Suure armee Aasiasse jäänud sõdalasi.…
-
Kolmapäeval, 11. mail toimub Kirjanike Majas luuletõlke ajakirja Ninniku 11. numbrile pühendatud luuleõhtu. Loetakse luulet araabia, hispaania ja eesti keeles ning esitletakse kahte luulekogu: Mahmud Darwishi “Meil on sõnadest maa” (tõlkija Amar Annus) ja Pablo Neruda “Kapteni laulud” (tõlkija Carolina Pihelgas).
-
Mille poolest on „Prima vista” eriline?
Tartu rahvusvahelise kirjandusfestivali „Prima vistat” võiks iseloomustada kui pidevalt vormilist mitmekesisust ja uudsust otsivat kultuurifestivali, kus põimuvad kirjasõna, muusika, etenduskunstid ja kujutav kunst. Ruumilises mõttes on festivali erilisuse üks oluline osa aga Tartu linn: õhustik, mis tekib kevadises Tartus festivali ajal, kui terve kesklinn on täis kirjarahvast ja kirjandussõpru, toimuvad vestlused ja esitlused, saab käia raamatulaadal ja pargiraamatukogus, kuulata kontserte ja vaadata filme, aga ka niisama…
-
Täna pärastlõunal jõuab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse kuulsa saksa ooperilavastaja prof. dr. h. c. Joachim Herzi mahukas ja mitmekülgne raamatukogu. Tegemist on suurejoonelise rahvusvahelise projektiga: kogu ettevõtmist finantseerib Berliini Kunstide Akadeemia arhiiv, mis on saksa keeleruumi suurim ja olulisim kunstiinimeste loomepärandi talletaja. Herzi raamatukogu hõlmab ligi 7000 trükist ja vähemalt tuhat heliplaati, peegeldades tema entsüklopeedilist haaret. Selline rahvusvaheline annetus on Eesti raamatukogunduses viimase aja ulatuslikem.
Eelmise aasta oktoobris manalateele läinud Joachim Herz…
