-
Vabade kunstide teaduskonna dekaan Andres Tali , milline on selle aasta EKA lõpetajate tase, kui võrrelda eelmiste aastatega? Kas saab välja tuua mingeid suundumusi, rõhuasetusi, midagi spetsiifilist, mis pakub tänavusele EKA lõpetajale huvi?
EKA kunstide teaduskonnas kaitses tänavu magistrikraadi 15 üliõpilast, kelle tööd olid enamikus väljas EKA noore kunsti ja disaini festivali „Tase’11” raames magistritööde näitusel Rotermanni kvartalis 23. V – 5. VI. Kaks nädalat peaks olema piisav aeg, et kõik…
-
Eelmisel aastal käisid sa Viini messil Artdepoo projektiga, seekord Temnikova ja Kasela galeriiga. Nagu pressiteatest võis lugeda, läks teil hästi, sest Temnikova ja Kasela galerii vahendamisel läks väliskogudesse teadaolevalt seni suurim kogus eesti nüüdiskunsti: „Erakollektsionäärid Austriast, Saksamaalt ja Lätist ostsid Kaido Ole, Krista Möldri ja Merike Estna ning läti kunstniku Inga Meldere teoseid. Suurimaks õnnestumiseks tuleb pidada Kaido Ole suurte maaliseeriate „Ettevaatust tikud II” (2006) ja „Kaks” (2003) omandamist Austria…
-
Hausi galerii juhataja ja Artdepoo projekti kuraator Piia Ausman kõneleb Viini kunstimessi kogemusest.
Hausi galerii saadetud pressiteates oli lugeda, et Artdepoo osales Viini kunstimessil. Mõni kuu tagasi teatasite, et Artdepoo näitusesaal suletakse. Mis vormis Artdepoo edasi tegutseb?
Hausi galerii üheks olulisemaks eesmärgiks on näidata publikule Eesti kunsti tervikpilti: nii möödanikku, tänast päeva kui ka tulevikku ehk n-ö noort kunsti. Galerii töös ja arengus on olnud igal kunstiperioodil selles tervikreas oma koht. Kaks…
-
Kas kuuldused Tartu ülikooli filosoofia teaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maaliosakonna sulgemise kohta vastavad tõele? Mis põhjustel seda peab tegema? Kas see on mõistlik otsus?
Ka minuni on seni jõudnud üksnes kuuldused ja ajaleheuudised selle kohta, nagu kavatseks ministeerium lõpetada riikliku koolitustellimuse esitamise maalikunsti erialale. Ühtegi paberit ega ametlikku teadet selle kohta ma näinud ei ole, samuti pole ülikooli valitsus teemat arutanud. Tellimuse lõpetamise põhjuseks on kuuldavasti aasta tagasi saadud osaline…
-
Sa avad homme näituse „Paranatellonta” dominiiklaste kloostri hingepalve kabelis ning see kestab kolm päeva, kusjuures avalikkusele on see lahti vaid kahel. Miks nii lühike aeg ja selline paik?
Kunagi ei tea, miks tuleb teatav kavatsus alles teataval tunnil ja mitte varem. Mind on hakanud huvitama Eesti kunstielus viimasel ajal reljeefselt ilmsiks tulnud punase kuninganna sündroom, võidujooks, evolutsiooniline võidurelvastumine.
Kõike korraga palju ja kohe. Sedasi küsis millalgi Mari Kartau. Kiwa küsis hiljuti kunsti…
-
Tallinnas on hakanud tegutsema mitte ainult uus, vaid lausa uut tüüpi galerii, Temnikova ja Kasela galerii: 2. novembril avasite NO99-teatris jaapani maalikunstnike näituse, käisite Berliini messil. Millega on tegemist? Mida on oodata?
Olga Temnikova : Berliinis korraldasime muu hulgas ka Jaan Toomiku uue lühifilmi „Oleg” linastuse koos Andres Lõo heliliste etteastete ja Edith Karlssoni skulptuuride ekspositsiooniga. Tegutsemist on olnud tõesti palju. Pärast Berliini messi käisime Eesti kunstnike töid näitamas ka…
-
Kuidas oled rahul tänavuse „Plektrumi” festivaliga ning robotite ilmumisega meie linnapilti, näitusesaali ja teadvusesse? Mida tõstad esile?
2010. aasta „Plektrumi” loosungiks oli „Kas sa armastaksid robotit”? Meie idee ei olnud laskuda tehnikamaailma ning pakkuda konkurentsi Robotexile, vaid avada seda teemat kultuurikontekstis. Teema oli suhteliselt keeruline, kuid festivali 12 päevale tagasi vaadates tundub, et ürituste, seminaride ja muusika- ning kunstiprogrammi kaudu avasime selle teema küllaltki hästi.
Tagasiside ja tunnustus külalistelt oli suur,…
-
Polymeri kultuuritehase olukorrast vestlevad Erik Alalooga, Sandra Jõgeva, Jaanika Kuklase, Martin Rünk, Tanel Saar ja Reet Varblane.
Esimene vestlusring kultuuritehase teemal peeti endise Polümeeri tehase ruumides 2005. aasta sügisel (Sirp 2. IX 2005). Siis oli just alustatud kultuuritehase, alternatiivse polüfunktsionaalse kultuurikeskuse loomist nendes ruumides. Nüüd on Polymeri kultuuritehas suutnud ennast tõestada igati aktiivse kultuurikeskusena. Samas, augusti keskpaiku ilmus meililistidesse, suhtlusportaalidesse ja jooksis ka ajakirjandusest läbi teade, et Polymeri kultuuritehas tahetakse jätta…
-
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus loodi 1992. aastal Avatud Eesti Fondi poolt. Tollal tegutses keskus George Sorosi rahastamisel ning Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse nime all. Keskus avati ametlikult 1993. aastal ning samades ruumides Vabaduse väljak 6 ehk siis Tallinna Kunstihoones on tegutsenud praeguseni. 1999. aastast peale, pärast Sorosi fondi tegevuse ümberstruktureerimist, tegutseb KKEK iseseisva sihtasutusena. 2000. aastani sai KKEK rahalist toetust Avatud Eesti Fondilt, seejärel töötati välja „keeruline finantseerimise skeem,…
-
Kui EKKM ehk Eesti Kaasaja Kunsti Muuseum on ennast viimasel ajal taas nähtavaks teinud, siis KKEK ehk Kaasaja Kunsti Eesti Keskus on avalikust tähelepanust kõrvale jäänud. Teie blogis on toodud ära äsja Amos Andersoni kunstimuuseumis lõppenud Liina Siibi, Marge Monko ja Marko Mäetamme näitus, Jaanus Samma ja Jaan Toomiku osavõtt Rauma biennaalil ning järgmise aasta Veneetsia biennaali Eesti ekspositsiooni konkurss. Mis koht on KKEK-il Eesti kunstimaastikul?
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse…
