Toeta

Peeter Olesk

  • Ülikooliasjad. Eestpoolt tagasi
    Pildil Ken Kallingu raamatu „Rektor Jüri Kärner“ esitlus Tartu ülikoolis selle aasta oktoobris.
    Andres Tennus / Tartu Ülikool

    Ülikooliasjad. Eestpoolt tagasi

    Mis nägu oli varakapitalistliku ülikoolihariduse sissejuhataval poolel? Hiliskapitalistlikku teadusharidust antakse nõnda, nagu saaks varakapitalismi kõrgema hariduse vallas vahele jätta.

    Peeter Olesk
    7 minutit
  • Vasakpoolsusest, Gustav Suitsust ja Nigol Andresenist
    Nigol Andreseni 120. sünniaastapäev oli 2. oktoobril. Pildil Eesti riigivolikogu delegatsiooni liikmed Eesti NSV rahvavalitsuse peaminister Johannes Vares (vasakul) ja Eesti NSV välisminister Nigol Andresen hotelli Moskva katusel augustis 1940, mil delegatsioon käis Moskvas ja Leningradis.
    J. Rjapassov / Eesti Kirjandusmuuseum

    Vasakpoolsusest, Gustav Suitsust ja Nigol Andresenist

    Mis kumbagi ühendab, on ilmne vastumeelsus selle quasi-liberaalide kujutelma suhtes, justnagu oleksid nemad ainsad, kes oskavad jõuda vabasse vette.

    Peeter Olesk
    6 minutit
  • Teadus, tõde ja raha
    Intriigid ja kõma praeguse Tallinna tehnikaülikooli ümber tühjast tünnist igatahes ei tule, sest asjad on viltu, kui rektorile kirjutavad tema eelkäijad avalikult ja rektor vastab teisele talle trükitud lahtisele kirjale niisamuti lahtiselt. Pildil Jaak Aaviksoo Tallinna tehnikaülikooli uue teadus- ja õppehoone nurgakivi asetamise peol Mustamäel.
    Oleg Hartšenko / Tallinna Tehnikaülikool

    Teadus, tõde ja raha

    Jaak Aaviksoo sai vastu vahtimist ja on olnud sunnitud tooma teaduse üle otsustama prokuratuuri, s.t täiesti teadusvälise jõu.

    Peeter Olesk
    5 minutit
  • Teadus kõige täiega
    Kui raha läheb tuumajaamale, kui kaua siis peab ootama „Eesti murrete sõnaraamatu“ ilmumist viimase leheküljeni ja „Vana kandle“ puuduvate köidete valmimist?
    Eesti Kirjandusmuuseum

    Teadus kõige täiega

    Teadus ei ole post ega kriips. Tal on rohkesti dimensioone, mistõttu on arukam arvestada võimalikult paljusid mõõte.

    Peeter Olesk
    4 minutit

  • Kui humanism seisatab. Korraks

    Filosoofiadoktor ja vanade keelte asjatundja Marju Lepajõe oli isa moodi ja ema näoga. Tema ja ta vendade isa, Eesti maaülikooli teraviljakasvatuse professor ning (õlle)odra uurija dr Jaan Lepajõe (1928–1999) jäi eriti 1970. aastatel Tartus iseäranis vaimse kultuuri koosolekutel meelde kui alati vaikiv kuulaja, kes oli keskendunud kaasamõtlemisele. Alles palju hiljem, juba pärast ta elutee lõppu, selgus, kui põhjalikult oli ta tundnud teraviljakasvatuse piirkondade ajalugu, kaasa arvatud nende piirkondade keeli näiteks…
    Peeter Olesk
    3 minutit
  • Julgeolek sinus eneses

    Julgeolek sinus eneses

    Eesti rahvuslikku julgeolekut tuleb kaitsta nii Nõukogude Liidu nostalgia kui ka Venemaa, selle uuenemise, eest.

    Peeter Olesk
    5 minutit

  • Andresen ja meie kaasaeg

    Nigol Andresen oli varakult vasakpoolne radikaal, mitte hilisem eurokommunist või inimnäolise kommunismi veendunud aktivist.

    Kui inimesel on aastas lugeda 52 head raamatut, siis on tal igal päeval kümmekond lehekülge põnevat lehitsemist ning süvenemist. Minusugusel on see arv suurem, sest loen palju klassikat, iseäranis eesti luulet. Viimati ilmus meie koju kast raamatuid, mille seast leidsin prof Ülo Matjuse teose „Raamat on raamat“, prof Loit Reintami „Kummarduse mullale“ ja Nigol…
    Peeter Olesk
    5 minutit

  • Pildilt maas – Murrakud riiulis

    Ühel pärastlõunal astus minu juurest läbi juristiharidusega kroonuametnik, kes on väga huvitatud keskaegsest arhitektuurist. Ta märkas ka dialektoloog Evi Juhkami kokku pandud paksu kõvakaanelist köidet „Harju-Madise murrak“ (murdetekstid on toimetanud Mari-Liis Kalvik ja keelelise ülevaate kirjutanud Helmi Neetar, Tallinn 2012). Ta imestas, milleks selline raamat üldse ja miks minul. Siis ilmnes, et väga kõrgel aujärjel istuv kroonuteener ei tea eesti murdeainestiku publitseerimisest mitte kõige vähematki ning – mis veelgi hullem…
    Peeter Olesk
    4 minutit

  • Kaks rändajat ning maailm ja mõnda

    „Karl Asti ja Friedebert Tuglase reisides“ kõnelevad pildid ning seletavad tekstid kõrvuti, teine teist täiendades.

    Friedebert Tuglase lähemate sõprade hulka on väga raske hinnata. Gustav Suitsuga oli ta lähedane kuni aastani 1921, mil selgus, et prouad ei klapi. Hiljem (1936) kirjutaski Gustav Suits otsekoheselt, kuidas „avalikke antagoniste pole noorussõpradest saanud lahkukiskuvate käänakute pingest hoolimata“. 1930. aastatel kuulusid Tuglase sõpruskonda Hans Kruus ja Richard Kleis. 1960. aastate kestes…
    Peeter Olesk
    6 minutit
  • Tegu, keel ja head sõnad
    2017. aasta murdekeeletegudena anti peale Evi Juhkami kogumiku „Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise“ üles veel „Sörulase aabits“, Rakvere teatri virukeelne talveetendus ,,Tagassi inglite juure“ ja hiiukeelne luulekogu „Ole ise“.

    Tegu, keel ja head sõnad

    Kui aasta keeletegu võiks mõõta mingi tingühiku järgi, siis see võiks olla „püsimine ilusa eesti keele juures“, täpsemini „sees“.

    Peeter Olesk
    3 minutit
Sirp