-
Kuigi Isamaa ja Res Publica Liidu on Reformierakond nüüdseks opositsiooni pagendanud, on neist ilmselt üsna pikkadeks aastateks maha jäänud nn tasuta kõrghariduse reform. Iseenesest üllas idee, aga inimesena, kes on saanud tasuta kõrghariduse, pean nentima, et reformitud reeglite järgi mul see praegu ei õnnestuks.
-
Reformierakond juba alla ei anna. Nende Euroopa Parlamendi valimiskampaania on puhas viha ja vastandumise õhutamine, millest ei aimdu kübetki, et nad peaministri vahetamiseni viinud madalast toetusreitingust midagigi õppinud oleks. Ikka ülbelt edasi – oled meiega või Eesti vastu. Seda suurema põnevusega asusin lugema eelmisel nädalal Reformierakonna kureeritud kultuuriministeeriumist kooskõlastusringile saadetud valdkondlikku arengukava „Lõimuv Eesti 2020”.
-
„Zebrat” võib vaadelda kui katset kanda „Keskea rõõmudes” saavutatud lavaline vabadus näitlejate mängus üle kindla struktuuriga dramaturgilise alusmaterjaliga lavastusele.
Tartu Uue teatri „Zebra”, autor Martin Algus, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar, kunstnik Illimar Vihmar, valguskunstnik Taavi Toom. Mängivad Katrin Pärn, Piret Simson, Janek Joost ja Ingomar Vihmar. Esietendus 7. III Tartu Uues teatris.
-
Reformierakonna peamine eesmärk Urve Tiiduse määramisel kultuuriministriks oli taastada valdkonnas kodurahu. See saavutati sisuliselt Tiiduse nime väljakäimisega.
Ott Karulin: Milline on teie ambitsioon kultuuriministrina?
Urve Tiidus: Minu enda ambitsioon . . . . Ministri roll on siiski määratletud väga selgete riigi ja valdkonna töökohustustega ning see on esmane. Minu ambitsioon on aidata igati kaasa, et kõik need head mõtted ja kavad, mis on ühiskonnas kokku lepitud, saaksid ellu viidud, et eelarveläbirääkimised läheksid valdkonnale kasulikult. Võib-olla…
-
„Armastus ja informatsioon” on infoühiskonna peegeldusena paraku vanamoodne.
Vene teatri „Armastus ja informatsioon”, autor Caryl Churchill, lavastaja Adrian Giurgea, kunstnik Nikolai Simonov, kostüümikunstnik Reet Aus, muusikaline kujundaja Aleksandr Žedeljov ja valguskunstnik Igor Kapustin. Mängivad Alina Karmazina, Anastassia Tsubina, Natalja Dõmtšenko, Liilia Šinkarjova, Aleksandr Okunev, Ilja Nartov, Aleksandr Kutšmezov, Ita Ever, Elina Reinold, Kati Ong, Külli Reinumägi, Tõnn Lamp, Marko Leht, Egon Nuter, Margus Prangel, Bogdan Kolmõtševski, Natalia Kristensen ja Jaan Karaulov.…
-
Hea president!
Lumi on läinud, nii et sel aastal vastlapäevaliugu lasta ei saa. Küll aga jõuab sel vastlapäeval teie lauale kiri, mis tahab teid libedale teele viia. See kiri on mehelt, kes enda sõnul vigu ei tee. Eksimatus on suurepärane omadus, kui see tõesti ka tegelikkuses võimalik oleks. See on kiri mehelt, kes oma vabariigi aastapäevale eelnenud kõnes, kus ka teile saadetava kirja saatmispäeva välja hõikas, ei maininud sõnagagi kultuuri, kui…
-
Kõneldakse dialoogist, õigemini kahe tegelase või ka tegelase ja tema minapildi dialoogi puudumisest, näidates seejuures, et just nii sünnib tõeline suhtlus – kahe sõbra ja kunstniku vahel, inimesel iseendaga.
„Santa Muerte and the Sun” („Surmapühak ja päike”), autorid ja esitajad Karl Saks ja Hendrik Kaljujärv, operaator Timo Toots. Esietendus 25. I Kanuti gildi saalis. „Be Real My Dear” („Ole tõeline, mu kallis”), autor ja etendaja Kaja Kann, dramaturg Maike Lond, muusikalised…
-
Alari Rammo: „Nõukogu liikmete tasu on pigem sümboolne hüvitis, mitte kuldsed käerauad.”
-
Elame strateegiate ja arengukavade ajastul. Neist pole pääsu riigil, ministeeriumidel ega institutsioonidel. Eks kuskil tulegi eesmärke sõnastada, et oludele reageerimise kõrval ka kindlam siht silme ees oleks. Ka riigikontroll ja nõukogud vajavad konkreetseid sõnastusi, millega ministeeriumide ja asutuste tegevust võrrelda. Seega tuleb kirjutada strateegiaid, mille koostamise loomulikuks osaks – vähemalt demokraatlikus riigis nagu Eesti – on valdkonna kaasamine. Ja kaasataksegi: peetakse koosolekuid, kirjutatakse visioonidokumente, täidetakse kooskõlastustabeleid. Heal juhul on arutelud…
-
Ajal, mil riigikogu menetleb „Eesti kultuuripoliitika põhialuseid aastani 2020” ning oma esimeste otsusteni on jõudnud eelmise aasta lõpul valitud uued kultuurkapitali sihtkapitalide koosseisud, on paslik pärida, palju vaba raha kultuurkapitalil ikkagi on.
Viidatud põhialuste 7. punktis on ministeeriumi ja kulka kohustused jaotatud järgmiselt: „Kultuurkapital toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi ning Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu rahastatakse riigieelarveliste asutuste põhitegevust ja rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi”. Lisaks võtab ministeerium põhialuste 6. punktis kohustuse…
