-
Näidendi „Kus sa oled, Juhan Liiv?” kaks vaatust on kui eri lavastustest, kus „viimne esimesel surmasängike”.
Liivi muuseumi „Kus sa oled, Juhan Liiv?”, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Liisi Eelmaa ja muusikaline kujundaja Jaan Pehk. Mängivad Raivo E. Tamm, Aarne Soro, Klaudia Tiitsmaa ja Jaan Pehk. Esietendus 31. VII Liivi muuseumis.
-
Polegi ammu näinud lavastust, mis suhtuks oma lavakujundusse nii ükskõikselt.
Vanemuise „Kajakas”, autor Anton Tšehhov, tõlkija Paul-Eerik Rummo, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre, kostüümikunstnik Maarja Meeru, valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski, Ragne Pekarev ja Ott Kilusk. Esietendus 4. VII Tartu ülikooli ajaloolises kirikuhoones.
-
Kunstiteose hindamiseks on muidugi mitmeid võimalusi, kuid mina pean üheks olulisemaks teose provokatiivsust, selle võimet tekitada minus – ja loodetavasti ühiskonnas laiemalt – positiivset „tahan midagi muuta” viha. ETV ekraanilt nähtud viiest Pärnu filmifestivali programmi teosest vihastas mind selles mõttes enim Katrine Riis Kjæri „Alasti halastus”. See film sai ka televaatajate lemmiku tiitli. Ega kriitiku ja publiku arvamus väga tihti ju ühti.
-
Kui olin üheteistkümneaastane nolk, meisterdas mu isa ühel koolivaheajal endale aiavoolikust kumminuia ja kadus mõneks päevaks kuhugi. Ema sõnul pealinna meie riiki kaitsma. Ega ma päriselt aru ei saanud, mis toimub, aga et ema oli neil päevil väga närviline ning kuulas korraga raadiot ja vaatas televiisorit, tajusin olukorra tõsidust.
-
„Baltoscandal” häirib ka üksi palju rohkem
Kui üks skulptuur Rakvere Vallimäel häirib paljusid inimesi, siis „Kilomeeter skulptuuri” häirib rohkem. „Baltoscandal” on ikka püüdnud kaasata festivalimelusse ka kohalikke: aastate eest korraldati õhtuseid kontserte, mille külastatavus oli kordades suurem kui festivalietendustel; kuraator Priit Raud on ikka toonud programmi lavastusi, mida on võimalik esitada linnaruumis või kuhu vajatakse vabatahtlikke.
-
Loomeliidud ja valdkondlikud arenduskeskused kui riigi partnerorganisatsioonid
„Ärgu olgu meil tabuteemasid. Lõpuni minna! Olgu ükskord ometi selle riigi põhiseadus – konstitutsioon – ja muu seadusandlus mitte surnud paber, vaid lihaks saanud sõna, mis meid tegutsema kohustab, meid kaitseb ja määrab ka meie arutluste lubatavuse piirid. Kuni selleni, et asjalikult analüüsida näiteks asjaolu: kas on meie vabariigile kasulik kuuluda Nõukogude Liitu ja vastupidi, kas on sellele liitriigile kasulik meie kuulumine temasse,” lausus…
-
„Utoopia on mulle alati olnud struktuur, mitte valguskiir pimeduses. Mitte pelgupaik, kuhu põgeneda, vaid paiga kui sellise võimalikkus,” mõtiskleb selles Sirbis Tanel Pern. Seega pole utoopiat olemas, küsimus on vaid ajas, mis utoopiliseks peetuni jõudmiseks kulub. Ajal, mil mõned poliitikud räägivad kirglikult plaanitava kooseluseaduse lõhestavast mõjust ühiskonnale, on hea teada, et aeg tõepoolest töötab tulevikustruktuuride kasuks.
Sirbi avaessees kaalub Saale Kareda fossiilkütuste kasutamisest loobunud ühiskonna võimalikkust. Ta nendib: „Kontrast karmi, end…
-
Riigikogu on võtnud sel aastal valgetest öödest viimase välja ja pole pidanud paljuks teenida rahvast varaste hommikutundideni istungeid pidades. Kooli ajal öeldi selle kohta suvetöö: kui ettenähtud aja jooksul kõike vajalikku ära teha ei jõudnud, sest kõik muu tundus huvitavam, tuli ohverdada osake oma suvest.
-
Kultuuripoliitikas on viimastel aastatel toimunud nihe väärtuspõhiselt kultuuridiplomaatialt pragmatismi suunas, viimase põhimõisteks on kultuurieksport. Mil määral te selle väitega nõustute ning kuidas mõjutab see nihe kultuuriesindaja tööd? Millised on selles kontekstis väljakutsed just teie sihtriigis?
-
Aprillis saatis Eesti Arhitektide Liit haridus- ja teadusministrile avaliku kirja, kus seatakse kahtluse alla 2012. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) avatud linnaehituse ja hoonete projekteerimise eriala magistriõpe.
Millised on selle tulemused?
Irina Raud, TTÜ ehitusteaduskonna arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi juhataja: Haridus- ja teadusministeerium korraldas ümarlaua, kus osapooled said veel korra oma seisukohad esitada. Kohal olid peale haridus- ja teadusministeeriumi esindajate veel kultuuri- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, nii arhitektide kui ka ehitusettevõtjate liidu ja koolide…
