$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Mart Nutt
-
Kas humanismi kriis on ületatav?
Francis Fukuyama, kellega Lauri Vahtre oma raamatus korduvalt polemiseerib, on 1992. aastal ilmunud raamatus „Ajaloo lõpp ja viimane inimene“ tõdenud, et Berliini müüri langemisega on ideoloogiline võitlus maailmas lõppenud ning liberaalse demokraatia võidukäigul ei ole enam takistusi. Selline optimism, mis ennustas konfliktide lõppemist maailmas, oli kannustav ja rõõmustav. Berliini müüri langemisele ja Saksamaa taasühinemisele järgnes aga Lahesõda, mis andis signaali, ei kõik pole päris nii, nagu Fukuyama oli arvanud.
Võime ju püüda Fukuyama sõnumit…3 minutit -
Kuidas on Eestis sisustatud „lõimumine”?
Objektiivne lõimumise märk on kindlasti eesti keele kui riigikeele oskus, ilma selleta ei ole lõimumine ilmselt võimalik.
Kultuuriministeerium, kes vastutab ametkonnana lõimumise eest, on määratlenud lõimumise nii: „Lõimumise ehk integratsiooni eesmärk on soodustada olukorda, kus Eestis elavate teiste rahvaste esindajatele ja eestlastele on tagatud sidus ja tolerantne ühiskond, et siin oleks koos hea ja turvaline elada, töötada, õppida, kultuuri edendada, olla ühiskonna täisväärtuslik liige”. Üksikasjalikumalt on…3 minutit -
Inimõigused on ka sõna-, väljendus- ja ühinemisvabadus
30. V 2014 avaldas Sirp Kari Käsperi kirjutise, mis on esitatud kui vastulause minu nädal varasemalt avaldatud vestlusvoorule Aili Künstleriga. Milles vastulause seisneb, jääb mulle paraku arusaamatuks. Ma ei ole intervjuus kordagi maininud Kari Käsperi nime, ei ole kritiseerinud tema seisukohti ega poole sõnagagi käsitlenud Eesti Inimõiguste Keskuse tegevust. Vestluse keskmes on keele muutumine ühiskonnas ja seal pole käsitletud ei parteipoliitikat ega inimõigusi. „Vastulauses” puudutab Kari Käsper vaid mõnda üksikut…3 minutit -
Riigiteaduste kõrgkooliõpik täidab olulise lünga
Möödunud aasta lõpul jõudis kaante vahele eestikeelne ja eesti autorite koostatud riigiteaduste kõrgkooliõpik pealkirjaga „Poliitika ja valitsemise alused”. See ei ole küll esimene eestikeelne riigiteadusi käsitlev raamat. Juba 1993. aastal ilmus Mark N. Hagopiani „Režiimid, liikumised, ideoloogiad” ja kaks aastat hiljem, 1995. aastal Patrick Dunleavy ja Brendan O’Leary „Riigiteooriad”. Raamat ei ole ka esimene Eesti autorite koostatud kõrgkooliõpik riigiteadustes. 1997. aastal ilmus Toomas Varraku sulest riigikaitseakadeemia (praegune sisekaitseakadeemia) õppevahendiks mõeldud…1 minut -
Vähemusrahvused ja lõimumine – kas tegelik või näiline küsimuseasetus?
Enamiku eurooplaste jaoks vähemusrahvuste ja lõimumise (ehk integratsiooni – kuidas kellelegi meeldib) teema ei haaku. Kuna vähemusrahvusena käsitletakse Euroopa riikides enamasti üksnes põlisvähemusi ja mitte välispäritolu ehk immigrantjuurtega rahvastikku, siis on need rühmad ühiskonda lõimunud niikuinii. Pigem on küsimuse all nende identiteedi kaitse, kuna vähemusrahvuste kultuurijoonte ja keele taandumine ning nende assimileerumine ähvardab ühiskonna sellest rikkusest ilma jätta.5 minutit -
Eesti pealinn Võhmasse
Ott Kurs, Rajamaade rahvaid. Ilmamaa, 2006. 496 lk.
3 minutit -
Strateegia – sõjakunst või universaalne mudel?
Mõtteid, mis tekkisid Edward N. Luttwaki strateegia käsitlust lugedes.
6 minutit -
Kas põlistame lõhestatud ühiskonna?
3 minutit -
Kaks Teise maailmasõja müüti
Imperialistlike rahvaste ajaloomüüdid võivad endas kätkeda üüratut ohtu rahule tulevikus.
4 minutit -
Üheksanda mai pakikesediplomaatia
Moskva peibutab piirilepinguga, mida pole õieti kummalegi tarvis, et kaela määrida deklaratsiooni.
Bütsantsi pooleteise tuhande aastane kogemus õpetab: diplomaatia ei ole aumeeste kokkulepe, vaid kaupmeeste tehing. Võib-olla ainus valdkond Teise ja Kolmanda Rooma ajaloos, mis tugineb turumajanduslikule mõtlemisele. Eurooplane, kelle meelest turumajandus on midagi pelgalt materiaalset, millega eetikat ei mõõdeta, ihkab selgust ja konkreetsust ning kaotab idamaise turu sagimises ja tingimises enamasti pea. Idamaine ärimees on seal aga nagu kala…4 minutit
