Iga kord, kui Estonias mõnd ooperit vaatan, mõtlen ahastusega, mis kõik võiks olla paremini, kui vaid oleks tänapäeva nõuetele vastav ooperi- ja balletisaal. Mõistan ruumikitsikust ja akustikamuret täielikult, kuid minust rohkem ootavad seda saali mõistagi muusikateatri praktikud.
Sellegipoolest ahastan ma ennekõike praeguse olukorra pärast: aastakümneid kestnud uue ooperimaja tulutu ootamise ja paljude luhtunud plaanide tõttu on hakatud minema piltlikult öeldes üle laipade. Kui heaga ei saa, siis tehakse kurjaga, lobistatakse ennast…
#MeToo liikumine sai alguse
2017. aastal, kuid kahjuks tuleb nentida, et ahistamisjuhtumid ja üldse võimu kuritarvitamine on endiselt tõsine nii kõrghariduses kui ka muusika- ja kultuurivaldkonnas. Iga naine võib mõne tõsiloo jutustada.
Berliinis tegi džässmuusik Friede Merz hiljuti avalduse, millest on Saksamaal kujunenud taas üks #MeToo laine (vt https://www.musicmetoo.de/). Ta kirjeldab üksikasjalikult õnnetu salasuhte mõjusid endast peaaegu kaks korda vanema meesõppejõuga: võimupositsioonil olev meesterahvas kasutas nooremat õppurit emotsionaalselt ära üle kahe aasta…
Koostöökultuur on kultuuri loomises, kultuurikorralduses ja kultuuripoliitikas ikka veel arengustaadiumis. Küllap on igas kultuurivaldkonnas jäänud mõni lahendamist vajav teema toppama või teinud suisa vähikäiku, sest mõned tegelased või institutsioonid, kel võiks olla ühisosa, pööravad tähelepanu pigem erinevustele ning keelduvad ühisosa ja ühiseid eesmärke tunnistamast või üldse otsimast.
Sirbi muusikakülgedel (lk 6–8) on seekord põhjalikult juttu sellest, et Eesti Interpreetide Liit on ära otsustanud interpreetide õiglased tasumäärad, mis mõjutavad kogu muusikavaldkonna rahastusproportsioone. Õigupoolest…
Võib-olla peabki kultuurirahastuse fookuse sättima teisiti kui seni ja vaatama, kust raha võtta: investeeringuid on tarvis, aga riigilt midagi suurt tulemas ei ole.
Imestan ikka, et kultuuri peetakse poliitikas kõige tühisemaks valdkonnaks (ja muidugi ka pelgalt kuluartikliks), eriti olukorras, kui suur naaberriik kasutab kõiki võimalusi, et meie ühiskonda, rahvast ja ühtekuuluvust lõhestada. Kultuur võiks olla selles olukorras tähtis ja toimiv vastumürk, kuid vaevalt see saab hästi toimida, kui kultuur pole kõigile kättesaadav ja tegijate järelkasv on mitmes kultuurisfääris puudulik.
Eesti Kultuuri Koda korraldas 21. veebruaril valimistel osalevate erakondade kultuuriministrikandidaatide debati. Ilmselt ei ole ma…
Ooperi „Jeanne d’Arc“ libretos on piisavalt materjali, mida tänapäeva konteksti asetada, aga Marco Gandini ei ole ilmselgelt lavastaja, keda võinuks see huvitada.
Uudiste jälgija on küllap märganud, et raske aeg on mitu Eesti valda viinud pankrotti, mistõttu omavalitsused paluvad riigilt toimetulekuks abi. Sellises seisus on Rõuge ja Põhja-Sakala vald, kuid raskusi on teistelgi. Omavalitsusjuhid suhtlevad rahandusministeeriumiga, koostavad usinalt kärpeplaane ja ees ootab aastatepikkune saneerimine.
Nüüd on valus lugeda, et „rahandusministeerium soovitab raskustes valdadel korrastada kooli-, muuseumide, raamatukogude ja kultuurimajade võrku“ (Maaleht 12. I). Samas artiklis juhitakse tähelepanu, et valdade probleemid on tekkinud varem, mitte…
Kas suhtuda metsa kui liigirikkasse elusloodusesse või majandatavasse tuluallikasse? Kas õige on sõita auto või jalgrattaga? Kas Eesti hoiab õigel kursil Reformierakond või EKRE? Kas õige pere moodustavad vaid vähemalt kolme lapsega mees ja naine või on see mõiste avaram? Kas Nõukogude ajal püstitatud monumendid on julgeolekurisk või tohib arutleda ka nende kunstiväärtuse üle? Kas kunstiväärtus saab olla ainult klassikalisel muusikal või ka teistsugusel? Kas kultuur on vaadeldav vaid kuluallikana…
Mõnes mõttes on mul piinlik sellise teema puhul üldse leheruumi võtta, aga kui põhiseadusvastane idee välja käiakse, siis tuleb ju ikka midagi öelda. Nimelt on rahvakirjanik ja Keskerakonna riigikogu fraktsiooni värske nõunik Katrin Pauts hiljaaegu (Õhtuleht 18. VIII) välja käinud mõtte, et raamatukogust laenutamine võiks olla tasuline – et lahendada laenutushüvitise küsimus.
Et laenutushüvitised on piinlikult väikesed ja kirjarahvas vajab teatud teemadele lahendusi, nagu on korduvalt kirjutatud ka Sirbis (vt nt…
Kaarel Oja: „Tallinna muusikastrateegias puuduvad ühekordsed suured üritused, aga kaetud on kõik olulised valdkonnad alates muusikatööstusest ja haridusest kuni järelkasvu väljavaateni.“
Alanud on riigikogu valimiste eelne periood (kui erakorralisi ei tule, siis on kampaaniaaega jäänud alla aasta) ning loogiliselt võttes peaks iga suurt otsust markeerima valijatele meeldida tahtmine. Selle nimel tehakse äkkotsuseid, tühistatakse eelmisi, seletatakse totrusi sõja või inflatsiooniga isegi siis, kui andmed näitavad midagi muud. Kui mõni „arendus“ on avalikkuses kehvasti vastu võetud, lahkutakse vajaduse korral kiiresti ametist: ehk jõuab valijatel kobarkäkk veel meelest minna.
Selline on üldpilt ja niiviisi saab…
Kultuuriinimeste töö on teha muusikat ja kunsti, ent mitmed Ukraina artistid on praegu ühtlasi oma riigi eestkõnelejad.
Tallinn-Narva Music Week’i konverents 6. V Tallinnas Nordic Hotel Forumis ja 7. V Narva loomeinkubaatoris Objekt.
Mingis mõttes jätkati TMW konverentsil sama liini, mida on viljeletud aastaid: arutati, kuidas saab muusika olla rohkemat kui lihtsalt muusika. Kui 24. veebruaril Vene-Ukraina sõda algas, oli TMW tiim kohe-kohe valmis tänavuse festivali kava välja kuulutama: siia pidi tulema…
31. märtsil peeti maha teine Eesti muusikaturu fookuspäev, mille pealkirjaks oli pandud „Raha ja rahu“, aga teemaring oli üsna mitmekesine, ulatudes (koroona)piirangute mõjust ja muusikute-vahendajate diilidest muusikavaldkonna andmete ja muusikaajakirjanduseni. Räägiti ka kultuuriürituste piletite hinnast, mis ei ole enam kõigile taskukohane, aga on tõsine mõttekoht, mille järgi üldse parajat pileti hinda mõõta.…
Hiljuti puhkesid kired Eesti muusikaauhindade gala ümber. Teine Eesti muusikatööstuse oh kui glamuurne suurüritus on „Eesti laul“, millest on nüüd Tomi Rahula juhtimisel saanud vaat et pool aastat kestev meediatüütus.
Kolm aastat olen mõelnud, et lasen Rahulal rahulikult atra seada ja pakkunud talle Sirbi autori kaudu võimalust ka oma seisukohti selgitada (ta keeldus).…
Viktoriinides on sageli küsimuste kategooria „varia“. Vahest kuluks muusikaauhindadegi puhul ära kategooria, kuhu toppida kõik see, mis voolab üle žanripiiride?
Kultuuriinimesed ootavad kannatlikult, millal nende probleemidega tegeletakse: pandeemia piirangud ja publiku vähesus, üldine elukalliduse kasv, mis sööb ära naeruväärse palgatõusu, inflatsioon ja elektri hinna hüppeline tõus, mis viivad kultuuriasutuste eelarve tasakaalust välja … Seni ei paista kedagi huvitavat, aga kultuuriminister vajab muidugi kohanemisaega.
Kultuuriinimestele oleks hädasti tarvis kindlust, et keegi nende eest seisab…
Mingis mõttes on tore tõdeda, et hakkame jõudma ajajärku, kus muusikatööstuses on asjad justkui paika loksunud ja isegi üks väike pandeemiake ei kõiguta meid enam piisavalt. Koroonast paistab kõigil olema kopp ees, kuigi üks tervise- ja turvalisusteemaline vestlusring peeti Tallinn Music Week’il maha küll.
Peale tavapärase enese- ja üksteisekiituse, koostöö- ja kultuuridiplomaatia teemade…
President on valitud. Nüüd saab keskenduda järgmistele valimistele. Elu on näidanud, et tuleb kasuks, kui pidevalt meelde tuletada: kohalike omavalitsuste valimiste eel on mõtet rääkida eelkõige neist teemadest, mis on kohalike omavalitsuste pädevuses. Euroopa Liidu, migratsiooni, homoteerulli ja muud „õudused“, millega rahvast hirmutatakse, võib rahus hoida järgmisteks riigikogu valimisteks, mis on alles…
Kuidas korraldada paremini riigikogu ja kultuuritegijate mõttevahetust? Rahvaesindajatel on informatsiooni vaja, miks mitte neile siis seda pakkuda.
Eesti muusikaturu fookuspäev 11. VI Von Krahli teatris.
Eelmise aasta erandlikes tingimustes peetud Tallinn Music Week oli tõeliselt sisutihe suunanäitaja. Eesti muusikaturu fookuspäev, mis pidi toimuma tänavuse TMW osana, algas heietustega, kui tublid ja ägedad kõik on kriisis olnud. Pikk pai kulubki kahtlemata kõigile pidevate muutustega kohanenud ja kiiresti reageerinud korraldajatele ära, ent õnneks…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.