-
Anna-Stina Treumundi „Sina, mina ja kõik, keda me ei tea” Y-galeriis 26. X – 10. XI; Erki Meistri „Kas teie usute?” Tartu Lastekunstikooli galeriis 3. – 26. XI.
Anna-Stina Treumundi ja Erki Meistri näitus olid huvitavad eelkõige asjaolu tõttu, et sattusid täiesti juhuslikult ühel ajal ühte linna, tegemist ei olnud galeristide n-ö vandenõuga. Need olid vastandlikud ja samal ajal sarnased. Mõlemad on Tallinnast (ja väga tallinlikud), mõlemad ignoreerisid esteetikat, olid…
-
Veiko Klemmeri, Martiini ja Urmo Metsa näitus „Objekt/subjekt” Y-galeriis 8. – 23. X; Laura Põllu, Lumi Kylma, Andrus Raagi, Randel Saarma, Maarja Nurga näitus „iOO n/TsIOON ” Tartu lastekunstikooli galeriis ja Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis 11. – 29. X.
Y-galeriis oli üle hulga-hulga aja näitus, mis oli igati väljapeetud: stiilipuhas, kompromissitu ja selle juures ka kaunis. Veiko Klemmeri, Martiini ja Urmo Metsa „Objekt/subjekt” oli ilmeksimatult ja kõrvalekaldumatult minimalistlik. Ei mingit literatuursust…
-
„Üleilmne kast” sisaldas hulga igasuguse välimuse ja emakeelega kunstnikke, kes elavad ja loovad Polymeris sama loomulikult, nagu oleksid seal elanud aastaid, kui mitte aastakümneid. „Kasti” üritused kippusid ka kava järgi Eesti mõistes suure festivali mõõtu välja andma. Aga kuna need toimusid Polymeri sees, ruumide rägastikus, kus omad vaatasid omasid. Nii oli ka seekord, kui Sandra Jõgeva ürituse segasevõitu programmi galerii ees tolmuses saalis ette luges. Alguseks pidi siiski välja, värske…
-
KALJO PÕLLU näitus „Abstraktsuse mõtestamine” Tartu lastekunstikooli galeriis 23. I.
Eesti kunsti üks suuremaid uuendajaid ja põhimõttemehi Kaljo Põllu on üle hulga aja jälle Tartus, linnas, kus ta rohkem kui 40 aastat tagasi pioneeri ja skaudi staatuse enda peale võttis. Aga see on ajalugu . . . .
-
Reportaaž
SANDRA JÕGEVA näituse „Draamapunkt” avamine ja samanimelise raamatu esitlemine Kunstikonteineris 28. XI.
28. XI. Kunstikonteineri näitusesaal endises Polümeeri plastmassi ja kumminukkude tehases. Tegevuskunstnik Sandra Jõgeva on organiseerinud oma debüütraamatu, nõndanimetatud novellikogu, täpsemalt kolme viimase aasta personaalse päeviku sissekannete valiku „Draamapunkt” esitluse ja samanimelise näituse avamise. Näitus koosneb peamiselt kahest suurest fotost: ühel (autor Tanel Saar) on kujutatud popansamblit Tartu Sensatsiooniline Kevadbänd ja teisel, suuremal (pildistanud Lea Girardin) on grupp inimesi kaootilises-sihitus…
-
Konfessioonide usuringis aetud jutt meenutas kohati kurtide omavahelist vestlust pimedas toas. MARGUS KIIS
Vormiliselt on „tARTuFF” Eesti üks kõige omapärasemaid ja kino arengu mõttes ka vägagi algupärane festival. Tartu raekoja platsile püstitatakse hiiglaslik (täispuhutava raamiga) ekraan, kuhu vanalt healt lintfilmilt projitseeritakse tavatult suur kinopilt. Seega saavad ühte filmi korraga näha isegi tuhanded silmapaarid (arvestades, et platsile mahub korraga üle 3000 inimese). Kino on naasnud oma juurte juurde, filmivaatamisest saanud taas demokraatlik…
-
Väljavõte pressiteatest: „Õhtu jooksul etendub enneolematu vaatemäng, kus mood, muusika ning teised novaatorliku kultuuri näiliselt kokkukuulumatud ja kaugel asetsevad äärmused sulanduvad, luues uue ja ootamatu konteksti. „Cabaret Derrida” märksõnaks ongi erinevus, diferents: erinevad loojapositsioonid, eri meeltele suunatud sõnumite (video, multimeedia, muusika, performance, mood, ettekanne) ühendamine suurvormiks, et saavutada seeläbi unustamatu mõjuvõimsus, milleks need eraldi vaevalt et kunagi suutelised oleksid. Hüljates tavapärase klubi- või galeriikeskkonna ning vallutades lava, toob „Cabaret Derrida”…
-
Ammu ei ole näinud nii ühtlase üldmuljega nii ebaühtlast näitust.
-
Jäi mulje, nagu vaataksid etnograafilisel ekspeditsioonil jäädvustatud videomaterjali, mida pole veel vormistatud.
Oregoni ja California osariigi Klamathi jõgi on üks kõige olulisemaid lõhe kudemispiirkondi USAs. Dokumentaalfilm „Kalarahvas” näitab jõe ökosüsteemis elavate hõimude yurokide, hoopade ja karukide püügiviise ning seda, mida jõgi neile tähendab. kaader filmist
-
Kapaskoop on interaktiivne kinematograafiline seade, mida juhib tugitoolis lösutav vaataja nuppudega mängides. ARHIIV
Septembri esimesel täisnädalal peeti Tartu kehtinud avangardkultuurifestivali “Eclectica” raames veelgi avangardsem üritus, MTÜ Klubi Tart Film korraldatud Tartu alternatiivse kino päevad, mis tahtsid inimestele selgeks teha, et filmi saab teha ja vaadata ka teistmoodi kui kaameraga midagi jäädvustades ja seda pärast kinos või kodus, teleka või arvuti ees vaadates.
