-
Soup ’69 kuuest tuumikliikmest on nüüd lahkunud neli: Gunnar Meieri, Ando Keskküla ja Rein Metsa kõrval ka Andres Tolts. See on ootamatu, põlvkonnakaaslastele valus kaotus.
Kohtasin Andrest koos Andoga – neid kutsuti instituudis „loomingulisteks kaksikvendadeks” – kõrgkoolis 1967. aastal. Saime kohe sõpradeks ning võtsime eesmärgiks uuendada eesti kunsti, eeskujuks Ameerika popkunst. Võimude silmis oli see pahategu, mida meile andeks ei antud. Häppeningi eest, mille korraldasime Pirita sügiseses rannas, lennutades seal…
-
Toivo Raidmetsa isikunäitus „27 tooli”, kujundaja Toivo Raidmets, graafiline disainer Kerli Virk. Keldrisaalis „Sushi Bar”, tudengite baaripukid Simo Heikkilä töötoast. Näitus on Tallinna arhitektuuri- ja disainigaleriis avatud kuni 11. märtsini.
-
Tarrvi Laamanni isikunäitus Viljandi Linnagaleriis kuni 21. III.1
Tarrvi Laamann on vaieldamatult Eestis parim reggae-muusika asjatundja ja Ringo Ringveega ka parim selle valdkonna DJ. Kuna ta on Jamaical käinud 1999. aastast peale viis korda, tunneb ta meil kõige paremini seda saareriiki ja selle mitmepalgelist rahvast. Vähe sellest, ta on talletanud visuaalselt nähtu oma visandiplokki ja loonud neist hiljem kunstiteosed, mis on meie kunstis oma eksootilisuses ainulaadsed.
Nii Tarrvi Laamanni näitus2 kui ka…
-
Selle kirjutisega toetan Emil Urbeli kriitilisi seisukohti arhitektuurivõistluste korraldamise kohta (Emil Urbel, Arhitektuurivõistlustest. – Sirp 13. X, nr 38). Kahju, et keegi pole varem selleteemalise kriitikaga välja tulnud. Eesti Arhitektide Liit, kelle ülesanne on kaitsta meie kutseliste arhitektide huve, oleks pidanud seda juba ammu tegema. Liikmemaksu ja tasu kutsekvalifikatsiooni eest küll võetakse, aga liidu peasuunaks on kujunemas osalemine arhitektuurifestivalidel (näiteks Veneetsia arhitektuuribiennaal) ja nende korraldamine kodumaal. Arhitekte viib loomingus edasi…
-
Ettekanne konverentsil „Tallinna vanalinna kaitseala 45 ja Helmi Üprus 100”
Kui kirjastus Kunst andis 1997. aastal välja minu raamatu „Kaks kunsti”, siis pühendasin selle oma kahele emale: lihalikule, Sofia Lapinile ja vaimsele, Helmi Üprusele. Helmi Üprusel on olnud minu vaimses arengus oluline koht. Kohtusin temaga aastal 1971, kui olin lõpetanud kõrgkooli ja saanud suunamise vabariiklikusse restaureerimisvalitsusse Tallinnas Laial tänaval, majja, mille ees kasvab tänava ainus puu. See on sümboolne, sest…
-
Sirje Runge Kumus eksponeeritud maal „Suur armastus” on tähelepanuväärne teos, aga mitte üksnes oma suuruse poolest. Seda on varem eksponeeritud Rotermanni soolalaos, ent Kumus mõjub ta siiski teistmoodi, justkui oleks uuesti üle maalitud. Ruum on teine ja intiimsem, selle mõõtkava sootuks erinev, valgus tugevam ning Jaan Ollik on maali aluse vormistanud täiesti uutmoodi – puidust arhitektoonina, mis on justkui alus monumendile, mida Runge teos vaieldamatult ka on. Maal on justkui kunstniku…
-
Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus Tallinna Kunstihoones 1. VII – 14. VIII 2011, kuraator Leonhard Lapin
XX sajandil on lääne kunstis kujutava kõrval võrdväärsena esinenud ka mittekujutav kunst, mõnel perioodil domineerinudki. Ka Eestis on läbi möödunud sajandi ja selle aastasaja kümnendi esinenud abstraktset kunsti, ent paljudel põhjustel on siin ikkagi valitsenud kujutav laad, seda eriti Nõukogude okupatsiooni pikal ajajärgul, mil mittekujutav kunst oli keelatud. Üksikute kunstnike harrastusest, mis tihti avaldus vaid…
-
SIINMAA VILLA PÄRNUS RÜÜTLI 1A. Valminud aastatel 1931–1933, arhitekt Olev Siinmaa, restaureeritud aastatel 1997–2006, siselahenduse restaureerimisprojekti autor Taso Mähar.
Seda maja tunnevad Eestis vist kõik arhitektid – 1930. aastate kodumaise funktsionalismi tippteos ja kultusobjekt. Meenub, kuidas Olev Siinmaa sajandal sünniaastapäeval 1981. aastal kogunesid Pärnusse meistri juubelit tähistama Eesti tuntumad ehituskunstnikud ning kümmekond tähtsat kolleegi ka Soomest. Tookord asetati majale mälestustahvel ning see ehituskunsti pärl sai endale väärika, hiljem ka kaitsealuse…
-
„Elu 69 – erootika eesti kaasaegses kunstis” Rakvere muuseumis kuni 12. II .
Näituse avamisel küsisid mitmed inimesed minult, ka ajakirjanikud ja ametimehed, kes ei kuulu kunstnikkonna siseringi: kus siis algab siin erootika ja lõpeb porno? Ega seda piiri nii kerge eritleda ei olegi. Vastust kunstnike huvides vormides määratlesin erinevuse sedaviisi, et erootiline kunst sisaldab lisaks suguelundite ja pelga suguakti näitamisele lisaks ka mingeid muid kvaliteete, on selleks siis lihvitud või…
-
Asjadel on lisaks nende argistele funktsioonidele tihti ka sümboolne tähendus. Sageli on viimane tähtsamgi kui tarbeline ning kõik inimesed elavad argielu sees ka müütilist elu, olgugi see vaid argimütoloogia. Ilmaasjata ei nimeta Kaug-Ida mõtlejad inimese tavaelu illusiooniks ning vaimset vabanemist sellest – elu unenäost – virgumiseks.
Olin elanud juba paraja elu, kui esmakordselt, 1990. aastate alguses, nagu vist paljud meist, Eesti Vabariigi põhiseadusega lähemalt tutvusin. Enne seda oli see olnud üks…
