-
Kas sa annaksid väikese kontserdi?
Kus, miks?
See oleks üks tasuta kontsert.
Kes küll tahaks mind üldse kuulata!
Sa võiksid seal mängida Ellerit. Ellerit!
Kas või öösel ja paljajalu!
Pange tähele! Selles väikeses dialoogis kontserdipakkuja ja Heljo Sepa vahel peitub iseloomulik tõde: Heljo on Heino Elleri muusikaga lapsepõlvest kokku kasvanud ja armunud sellesse kogu eluks!
-
„Eliitkontserdid”: klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai 13. X Kadrioru lossis.
Lossi saali olid järjekordselt kogunenud vaimseid väärtusi hindavad muusikasõbrad, kes ei pea paljuks loobuda igapäevasest sagimisest, et siseneda hoopis uude atmosfääri. Kohtumist duo Ratassepp – Mikalai mänguga märkis äratundmisrõõm – ikkagi eliit selle sõna kõige paremas tähenduses. Kontserdipaigale sobivalt koostatud kava oli muljetavaldavalt nõudlik. Avalooks Wolfgang Amadeus Mozarti Sonaat 4-le käele F-duur KV 497, loodud 1786. aastal, ajal, mil…
-
„Eliitkontserdid”: Ralf Taal (klaver) 22. IX Estonia kontserdisaalis. Ralf Taal on aastaid edukalt üles astunud nõudlike ja huvitavate soolokavadega. Ka on ta korduvalt esitanud klaverikontserte Eesti orkestrite ja dirigentidega ning olnud ansamblipartner paljudele vokalistidele ja instrumentalistidele. Seega on Taalil kogunenud oluline pagas, et olla üheks arvestatavaks jõuks Eesti kontserdielus. Seekord tõi ta kuulaja ette väärikas kava Fryderyk Chopini 200. sünniaastapäeva puhul.
-
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts, solist Mihkel Poll (klaver) 17. IX Estonia kontserdisaalis.
Tumedate tiibade sahinal alustatud EinoJuhani Rautavaara „Angels and Visitators” (1978) kujunes Olari Eltsi juhatusel põnevaks sissejuhatuseks kontserdi esimesele, n-ö põhjamaisele poolele. Autor on teose tausta avades selgitanud: „Need inglid pole pärit laste muinasjuttudest ega religioossest kitšist, vaid veendumusest, et väljaspool meie argiteadvust on muid tõelisusi, täiesti teistsuguseid teadvuse vorme. Sellest tundmatust tõelisusest ilmub olendeid, keda võib kutsuda…
-
Johann Sebastian Bachi „Hästitempereeritud klaveri” I osa (2 CDd), esitab Vardo Rumessen, helirežissöör Maido Maadik, kujundus Tiina Sildre. Estonian Record Productions & Estonian Classics, 2010.
Väärika ettevõtmise fakt ja üllitise kaunilt kujundatud väljanägemine ei saa ükskõikseks jätta! Plaatidele lisatud kirjatükis „J. S. Bach – „Hästitempereeritud klaver” ja tema loomingu taassünd” heidab autor valgust nimetatud teose sünni- ja käekäigu üksikasjadele. Seal leidub ka autori mõtteavaldus: „Sellest teosest õhkub igavikulist hõngu, kuna…
-
Age Juurikas (klaver), kavas Mart Saare ja Aleksandr Skrjabini looming 7. VII Kadrioru lossis
Mart Saare prelüüdid kõlasid Kadrioru lossi saali akustikas ideaalselt, ei olegi seni juhtunud kuulma ühtki siia nii sobilikku heliteost. Tundus, nagu oleksid need prelüüdid kirjutatud just sellistes tingimustes esitamiseks! Prelüüdide mõttesügavus, neid ümbritsev aura, nende rikas koloriit, harmoonia ja polüfooniline kude hakkas Age Juurika poolt armastusega kujundatult elama oma elu ja tõmbas enesega kaasa võlumaailma, jalutades läbi…
-
Vardo Rumesseni klaveriõhtu 28. V Tallinna raekojas.
Vardo Rumessenist rääkides ei saa mööda minna tema ühiskondliku ja muusikalise tegevuse laiast haardest. Tema eesti muusika publikatsioonid ja eesti klassikute innukas ning järjepidev propageerimine on jälg, mis ei kustu meie muusikaloost. Ka kõnealune käesolev esinemine kajastas järjekordselt Rumesseni mitmekülgsust, teenides korraga kahte eesmärki: kontserti ja raamatututvustust.
-
Soome Raadio Sümfooniaorkester, solist Nikolai Luganski (klaver, Venemaa), dirigent Sakari Oramo (Soome) 23. IV Estonia kontserdisaalis.
Sergei Rahmaninov alustas oma IV klaverikontserdi (g-moll op. 40) kirjutamist 1914. aastal, lubades selle peatset valmimist. Läks aga vastupidi: aktiivse kontserttegevuse tõttu maailmalavadel loobus Rahmaninov 12 aastaks heliloomingust. Klaverikontserdi kirjutama sai helilooja asuda alles aastal 1926 ja esiettekanne, solistiks autor, dirigendiks Leopold Stokowski, toimus järgmisel Philadelphias. Kuna vastukaja ei olnud kõige parem, keelas Rahmaninov…
-
„Soleerib Mihkel Poll”: ERSO kontsert, dirigent Mikk Murdvee, 5. III Estonia kontserdisaalis.
Mihkel Poll õpib praegu Eesti muusika- ja teatriakadeemias ja ühtlasi Londonis Guildhalli muusika- ja draamakoolis. Ta on rahvusvahelistel ja üleriiklikel konkurssidel korduvalt edukalt esinenud pianist. Mikk Murdvee on Helsingi ülikooli sümfooniaorkestri peadirigent, kes 2007. aastast juhatab etendusi rahvusooperis Estonia ja tegutseb paralleelselt solisti- ja kammermuusikuna. Selle kava naelaks oli Sergei Rahmaninovi II sümfoonia. Millegipärast tekkis selle kuulamise eel mingi…
-
Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkester, solist Ruslan Strogiy (klaver), dirigent Risto Joost 4. III Estonia kontserdisaalis. Kontserdi osalisi, nii orkestrit, dirigenti kui solisti, on eri aegadel pärjatud kunstiliste saavutuste eest. Läheks väga pikale kõik saavutused siin üles lugeda. Mainigem vaid viimaseid: TMKK sümfooniaorkester saavutas 2005 rahvusvahelisel noorteorkestrite konkursil „Noored ja muusika Viinis” („Youth & Music in Vienna”) esikoha ning tunnistati kogu konkursi parimaks esinejaks. Dirigent Risto Joost kuulutati 2009. aasta dirigendiks. Ruslan…
