-
Eesti Kontserdi hooaja lõppkontsert: Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester, solist Vestards Šimkus (klaver), dirigent Nobuaki Nakata (Jaapan) 21. V Estonia kontserdisaalis.
Meie lõunanaabrite segakoor Latvija on oma kõrgekvaliteedilise osalusega sageli aidanud kaunistada meie suuremaid ja pidulikumaid kontserte. Kokkupuude Läti esindusorkestriga jääb aga mitme aasta taha. Teame, et selle orkestri ees on aastaid olnud peadirigendiks Paul Mägi, samuti Olari Elts, 2009. aastast noor maailmas tähelepanu äratanud Karel Mark Chichon, orkester aga on arvukate kontserdireisidega…
-
Programm muusikas – abistav või piirav
Kuidas selle programmilise muusikaga siis tegelikult lood on? Kas muusika ütleb ise juba kõik või tähendab etteantud programm muusikas midagi uut, olulist või eriliselt ettemääratut? Mati Mikalai klaveriõhtu koosnes tervenisti programmilisest muusikast. Kui küsisin temalt, kas ta armastab programmilist muusikat, paistis küsimus teda üllatavat, kuid vastus tuli jaatav. Arvestades õnnestunud klaveriõhtut, pidi Mikalai end selles muusikas hästi tundma. Võib ju programmilisus luua üsna mitmemõttelise olukorra:…
-
Mullu Estonian Record Productioni märgi all
ilmunud Hando Nahkuri sooloplaat „Deux Ex
Klavier” on äratanud rahvusvahelist tähelepanu,
valituna veebiajakirjas Zeit Online klassikalise
muusika kolme parima plaadi hulka.
Saksa ajakiri Piano News peab sama plaati
suureks avastuseks ja avaldab lootust sellest
pianistist edaspidi veel palju kuulda.
Hando Nahkur tegutseb USAs aastast 2003,
selle aja sisse on mahtunud edukad õpingud
mitmes muusikakõrgkoolis (New England
Conservatory of Music, Yale University School
of Music). Käesoleval ajal täiendab ta oma juba
saavutatud bakalaureuse kraadi Tamás Ungári
käe all Fort…
-
Muljeid Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa värskest CDst
CDalbum „Aleksandra JuozapėnaitėEesmaa”, salvestanud Aili Jõeleht, Vello Meier, Asta Kuivjõgi, Jaan Sarv ja Maido Maadik (ERR ), CD teostus Marika Scheer, tekst Kristel Pappel. ERP , 2010.
Kõnealuse duubelplaadi (ERP , 2010) muusika hõlmab mitut dimensiooni. Kõigepealt hõlmab autorite – Rameau’st Messiaenini tegutsemine ajas üle 200 aasta, sisaldades rikkaliku valiku rokokooajastust kuni nn uusromantiliseni. Teiseks on teosed salvestatud ajavahemikus 1978. – 2006. aastani, seega ligi…
-
Eesti interpreetide galakontsert 13. III Estonia kontserdisaalis.
See kontsert kuulub teatavasti EBU (Euroopa Ringhäälingute Liidu) Euroraadio hooaega „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011”. Kõnealuse kontserdi korraldas Eesti Interpreetide Liit ja vahendasid oma kuulajaile lisaks meie Klassikaraadiole veel Taani, Soome, Norra, Läti, Leedu, Belgia ja Kanada raadiojaamad. Kava esimeses pooles näitasid oma valmisolekut esindada maailma ees pianistide kõrgtaset Marko Martin, Age Juurikas ja Rein Rannap. Esindasid kõigiti väärikalt.
-
„Ada Kuuseoks 70” 1. III Tallinna raekojas.
Kontsertide, konkursižüriide, mitmesuguste ülevaatuste ja paljude teiste muusikaürituste keskel oleme iseenesestmõistetavana harjunud alati innustunud osalisena nägema Ada Kuuseoksa. Pisut kaugemale on jäänud aeg, mil ta ise oli aktiivne kaasalööja kontserttegevuses. Siis tulid ka auhinnad: 1960. aastal liiduvabariikide-vaheliselt konkursilt Minskis, 1968. aastal I vabariiklikult konkursilt Tallinnas ja 1970. aastal üleliiduliselt soolokontsertide konkursilt Kiievis, kus saadud laureaaditiitel avas ukse kontserttegevuseks üle suure Nõukogude Liidu.
-
Kadri-Ann Sumera klaveriõhtu „Maskid” 31. I EMTA kammersaalis.
On ju imelik, kuid tõsi, et need kolm täheühendit kõlavad päris sarnaselt. Tegelikult viivad need algusmärgid meid kolme heliloojani, Szymanowski, Chopini, Schubertini, kelle muusika avas meile sellel klaveriõhtul kolm täiesti erinevat maailma. Peab kohe alguses ütlema, et Kadri-Ann Sumera esitles end neis maailmades emotsionaalse, aktiivse kujutlusvõimega ja hinnatavalt professionaalse pianistina, kes paneb end kuulama ja kel on, mida meile ütelda.
-
„Eliitkontserdid”: Age Juurikas 8. I Estonia kontserdisaalis
Me istume kahekesi Age Juurikaga ja arutame klaveriasju: klaverirõõmemuresid ja klaveriga seotud telgitaguseid. Põhjus: Agel oli ometi üle mitme aasta täispikk kahe poolega klaveriõhtu 8. jaanuaril Estonia kontserdisaalis. See kontserdisaal on pianistide „pühapaik”, kuid kahjuks ei pea meie kontserdiorganisaatorid eesti klaverimängijaid seal piisavalt väärilisteks esinema. Ometi on interpreetide liidu aktivistidel õnnestunud selleks hooajaks üksikutele noortele muusikutele välja võidelda see ihaldatud privileeg. Kuidas see…
-
Enigma
„Eliitkontserdid”: Tanel Joamets (klaver) 7. XII Estonia kontserdisaalis.
Interpreedi töö heliteosega ei lõpe kunagi. Veel vähem tuleb mõne etapi saavutamist lugeda tehtuks kodus – töö areneb ja kujuneb tegelikult esinedes laval, publiku ees. Alles seal sünnivad tõelised teod ja tunded. Hingestatud mängu ei saa „ära õppida” – see kas on või ei ole. Richter on öelnud, et võis alles neljandal avalikul esinemisel Mozarti a-moll sonaadiga enam-vähem rahule jääda. Šaljapin…
-
Sümfooniakontsert: ERSO ja EMTA SO, solist Maksim Štšura (klaver), dirigent Paul Mägi 3. XII Estonia kontserdisaalis.
Harva juhtub kavasse nii vastandlikke teoseid, nagu seda on Ludwig van Beethoveni Neljas klaverikontsert G-duur op. 58 ja Dmitri Šostakovitši Neljas sümfoonia c-moll op. 43. Miks armastatakse Beethoveni IV kontserdile külge kleepida „lüüriline”? See sõna tähendab teatavasti tundeelamuslikkust, meeleolutsemist, ilutsemist. Ka Maksim Štšura on öelnud, et see kontsert on eriline oma lüürilisuse, intiimsuse ja…
