Lauri Laanisto
-
Kui sükamoor ja sükomoor omavahel ja seebipuulistega kokku segada, siis tekibki zen.Lauri LaanistoÄäremärkusi teaduse vahelt. Kerget nomenklatuurset suvelugemist vegetatsiooniperioodi lõpuks
Teadus on inimese jaoks muutunud üpris ebaloomulikuks tegevuseks. Vähemalt loodusteadused. Pelga uudishimuga enam kaugele ei purjeta. Tuleb läbida kõiksuguseid eriskummalisi kadalippe, millest paljude puhul on väga keeruline õigustust leida. Siiski, mõni teadus paistab teistega võrreldes pisut loomulikum. Vahest on see seotud teadusharu arengutasemega. Et mida primitiivsem, vähearenenum üks teadusharu on, seda lihtsam on selles dimensioonis uudishimu teaduslikult rakendada. Teaduse ontogeneetiline ja fülogeneetiline arengujärk on ka justkui teineteisest lahus. Liblikate püüdmine…15 minutit -
Tänapäeva teadlase elu sarnaneb professor Koti tegemistega, kes Andrus Kivirähu kirjutatud metareisikirjas avab maaelu koletut poolt (mis on õieti ka selle elu ainus pool, vähemalt nende tekstide järgi), mille tekkimine ja toimimine pakilist uurimist tarvitseb.Pühapäevaleht 6. XI 1993.Ääremärkusi teaduse vahelt. Kott peas siisikesi jahtides aega igavikult tagasi võitmas
Lauri Laanisto – ootamas aega, mil hargnevad mu ees vaid kõrvalised mahajäetud rajad
Binaarne temporaalsus
David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta isegi samblikke, kuigi tegelikult viskleb noormees hoopis nõnda rängas armuvalus, et ei püsi enam püsti. Mõni ime, et lihhenoloog sel moel käituvat inimest oma taksonivennaks peab. On malakoloog, kes…9 minutit -
Rohelusest on linnades juba kriitiliselt puudu!Lauri LaanistoLooduses sisaldumise eitamise lõppjärgu arut(l)usi
Paar tüüpilist poliitikakujundajate ränka, eksistentsiaalsete tagajärgedega viga, mille abil püütakse leida mitteeksisteerivat kompromissi looduse ja majandushuvide vahel.
10 minutit -
Nõlvad on väga järsud ja rusukaldelised, nii et üks kõige tõhusamaid viise jääkaru eest sellel maastikul pakku saada on mööda rusukallet kiiresti üles ronida.Kristiina MarkÄäremärkusi teaduse vahelt. Arktiline toidusedel sisikonnasupist kaldamudast korjatud kirpvähkideni
Sissejuhatav kõrvalepõige Viini
Kevadel sattusin Viini Euroopa maateaduste ühingu konverentsile. See oli tohutu suur üritus, ligikaudu 15 000 loodusteadlast koos, isegi õhtuti turistidest pungil kesklinnas ringi lonkides hakkasid konveka A5-suurused rinnasildilatakad alailma silma. Oletatavasti sellepärast, et rinnasilt toimis ka tasuta metroopiletina ja kuigi keegi Lääne-Euroopa metroodes ammuilma pileteid enam ei kontrolli, siis teadlased on teadagi seadusekuulekad.
Täiesti juhuslikult kirjutasin mõni päev enne ärasõitu ühele vanale tuttavale inglise professorile Mikeʼile ühes sootuks muus asjas, ent…10 minutit -
John Tennieli illustratsioon raamatus „Alice peeglitagusel maal“. Pildil Alice ja Must (Punane) Kuninganna (Lipp).Avalikus omandis / Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Soobel pärituules
Niisiis – keda ei huvitaks suhted, mis on kõikjal meie ümber ja määravad eluslooduse majapidamise ja mida uurib ökoloogia (Kristjan Zobeli „Ökoloogia võhikutele“, edaspidi KZ, tagakaanetekst)? Teisalt: „Kõik mis meie elus on hästi või halvasti, taandub evolutsioonibioloogiale“ (Tuul Sepa „Evolutsioonibioloogi päevik“, edaspidi TS, lk 8). Need on kaks raamatut, mis näivad vastanduvat teineteisele nii taksonoomiliselt, põlvkondlikult, distsiplinaarselt kui ka oma põhisõnumi poolest. KZ on 1960. aastal sündinud taimeuurija, kelle raamatu…11 minutit -
Ajakiri Nature läheb koos oma allajakirjadega üle avatud ligipääsu süsteemile, mis tähendab, et artikli tasuta avaldamise variandid kaovad õige pea sootuks.EkraanikuvaTeaduskirjastamisnurjatused
Aja jooksul on rämpsajakirjad õppinud oma valskust paremini peitma ning ka suured ja väärikad teaduskirjastused on hakanud mõistma, et Nigeeria rämpsajakirjapettusel on jumet.
13 minutit -
Pärast aastaid konverentsidel käimist asendusid kirkad mälestused tasapisi halli argipäevaga. Ameerikas pole üldse kohvipause, Skandinaavia maades kipub lahjast kohvist põis ettekannete ajal lõhkema, Portugalis juuakse kohvi sõrmkübarast väikemast topsist … Ja mis peamine – harva, kui kuuled ja näed mõnd tõeliselt head ettekannet!ErakoguÄäremärkusi teaduse vahelt. Dressidega ballisaalis
Kunagi aastatuhandevahetuse paiku sattusin esimest korda välismaale teaduskonverentsile. Kopenhaagenisse. Mu toonane juhendaja valmistas mind ette: peamine on majutuskohas kõvasti end hommikuses Rootsi lauas täis laadida, kohvipauside ajal head-paremat pugida ja õhtusöögil nii palju kui võimalik tasuta veini kaanida. Nii saab päevaraha pealt kokku hoida, kõhu ikkagi täis ja ka lõbutseda. (1990ndate lõpul ei olnud Kopenhaageni hinnad tudengile tõesti taskukohased.) Ta soovitas läänemaise konverentsiatmosfääri paremaks mõistmiseks enne minekut läbi lugeda David…9 minutit -
Geobotaanik, Tartu ülikooli emeriitprofessor Jaanus Paal.Lauri Kulpsoo / Postimees /ScanpixÄäremärkusi teaduse vahelt. Saatuse trepikodades ekslemisest
Elukutsest ja ametist kohati tähtsamgi tundub Paalile olevat vastupanu Nõukogude okupatsioonile.
8 minutit -
Vincent van Goghi maal „Öine kohvik“ (1888) on üks kõige ksantopsilisemaid töid.Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Van Gogh ja sõrmkübaratäis kunstiannet
Teadlasena filme vaadata on sageli ühtaegu naljakas ja piinlik. Muidugi pole see nii kõikide filmidega, vaid mõnega, mis on näiteks teadusetegemisest üldiselt või konkreetsemalt mind ennast puudutavast valdkonnast. Näiteks on tüüpiline, et mis tahes Jeesus Kristust portreteerivas filmis käib möll kõrbes, kus kasvavad kaktused. Teatavasti kasvavad need üksnes Uues Maailmas. Lähis-Ida kõrbetes kasvavad hoopis sukulentsed piimalilled.1 Eks nad natuke sarnased muidugi on – konvergents ja puha. Rääkimata sellest, et kõikjal…6 minutit -
Teadusvaldkonda siiski reguleeritakse, kuid otsused näivad olevat korralikult läbi kaalumata. Veebruaris oli korraks poleemika, mis kiiresti pandeemia alla mattus, kui teadus- ja arendusnõukogu (TAN) otsustas muuta uurimistoetuste jaotust teadusvaldkondade vahel. Siin pildil ongi TANi 5. veebruari istung, kus uurimistoetuste jaotust muudeti.Vabariigi valitsusNiuhti!
Millalgi murdis teadus ikkagi valitsuse kollektiivsesse ajju sisse. Pigem kõrvalteid kaudu kui ettenähtud institutsionaalsuse redeleid pidi.
8 minutit
