-
Lumi tuli maha ja plakatid võeti ka maha. Plakatitel polnud vigagi, kenad puhtad inimesed peal. Ainult et öelda polnud neil suurt midagi. Valdavalt üsna lamedaid lühilauseid, mis valituks osutumisel siduvaid kohustusi kaasa ei too. Aga nagu president Ilves tänases Sirbis ütleb: “Metafooride lihakstegemine on alati väga ohtlik.” Seega, tervislik on neid kujundlikke ütlemisi mitte sõna-sõnalt võtta ega oodata lubatu realiseerumist. Parem on metafoorid enne hakklihaks teha, kui nad lihaks saavad.
-
Et Tartu ülikoolil pole tavaks rektori valimisprotseduuride korraldamisel arvestada Sirbi trükitsükliga, olen kimbatuses. Kirjutamise ajal pole uue rektori nimi veel teada, lehe ilmumise ajal aga juba on. Kuid ega see, et ma siin uue rektori nime nimetada saa, suurt ei maksagi. Kõigi kandidaatide lubadused ja ettekujutus tulevikust on avalikel foorumitel teatavaks saanud ning ühegi oma ei sisaldanud mingit üht hiiglaslikku ideed, vaid rohkem detailide kallal nokitsemist. Seega oli enne valimisi…
-
N Liidu laul oleks lauldud olnud ka ilma meie lauluta.
-
-
Ma pean ennast kordama. Mullu 3. märtsi Sirbis kirjutasin: “Vastupidiselt peaministri ootustele ei suurenda investeering Leedu tuumajaama Eesti-Leedu sõprust, vaid saab hoopis uute tülide ja tõenäolise poliitilise väljapressimise allikaks.” Nii on ka läinud ja juba enne, kui on jõutud sentigi jaama endasse investeerida, vaid piirdutud ainult pideva Leedu vahet reisimise ning väidetavasti ka projekti tasuvusuuringutega. Minuga samal viisil jõudis Postimehes sel nädalal Eesti Energiat manada ka akadeemik Anto Raukas. Tõsi,…
-
Hegelilt saadud mõttega mängides jõudsid ühiskonnaõpetuse klassikud Karl Marx ja Friedrich Engels, kelle õpetuse või vähemasti selle leninlike tõlgendustega enam kui pool Eesti praegusest elanikkonnast endistviisi hästi kursis peaks olema, järeldusele, et nagu looduses nii ka inimühiskonnas peab kvantiteet varem või hiljem paratamatult kvaliteediks üle minema. Tähendab, uuemad ja hiljem tekkinud asjad-nähtused on justkui paremad kui varasemad.
-
Hegelilt saadud mõttega mängides jõudsid ühiskonnaõpetuse klassikud Karl Marx ja Friedrich Engels, kelle õpetuse või vähemasti selle leninlike tõlgendustega enam kui pool Eesti praegusest elanikkonnast endistviisi hästi kursis peaks olema, järeldusele, et nagu looduses nii ka inimühiskonnas peab kvantiteet varem või hiljem paratamatult kvaliteediks üle minema. Tähendab, uuemad ja hiljem tekkinud asjad-nähtused on justkui paremad kui varasemad.
-
Pärast ajutist vaikust ja sitket positsioonihoidmist kaevikutes läks 2005. aastal vilgas lahingutegevus Eesti kodusõja rinnetel jälle lahti. See on sõda, mis loksus sujuvalt üle eelmise aastavahetuse, ja paistab, et loksub nüüd ka üle eesseisva. Ja ega see päris sõda polegi, vaid ärajäänu hale aseaine. Pooltel selles sõjas on mitmeid hüüdnimesid, iga paar omajagu eksitav. Meil on endised ja praegused, punased ja valged, kommunistid ja rahvuslased, korruptandid ja ausad, valitsus ja…
-
Üldtuntud legendi järgi sooritavad lemmingud massilisi enesetappe, kui nende arvukus populatsioonis ajuti mõistlikkuse piiri ületab. Loodusteadlased teavad, et lemmingute hukkumine on küll nende arvukusega seotud, kuid põhiosa mängib selles nende ülikehv nägemine koosmõjus eluruumi ja toidu nappusega ning elupaigaga kaljujärsakute servas. Olelusvõitlus, mitte vaimuhaigus. Aga nii mütoloogiline kui ka teaduslik seletus sobivad hästi Eesti meediaturu värskete sündmuste piltlikustamiseks.
-
Kui elu oleks nii lihtne, et pistad aga mõiste või teema põhiseadusesse ja selle prestiiž hakkab mühinal tõusma, poleks meil elus midagi kritiseeritavat või murelikuks tegevat, see-eest aga hirmus paks põhiseadus. Elu ei ole nii lihtne ja põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 974 SE esitajate esindaja Kristiina Ojuland eksib, kui väidab, et “eelnõu tõstaks eesti keele prestiiži igapäevases kasutuses” (riigikogu stenogramm, 17. X 2006).
