-
Soomes nädalavahetusel lõppenud üldvalimised suuri üllatusi ega vapustusi kaasa ei toonud. Vastupidine oleks sellises stabiilses riigis peaaegu võimatu. 200st esindajakohast parlamendis jaotati valimistel ümber ainult 14 ehk 7% (Eesti võrdlusarvud on 23 ja 23%). Jõuvahekorrad muutusid pisut, aga mitte sel määral, et meie naaberriik mingi arvestatava poliitilise kursimuutuse võiks ette võtta. Vähemasti nendele, kes näevad Eestitki president Ilvese määratluse kohaselt üha rohkem “igava ja turvalise Põhjala riigina”, peaks Soome valimistulemus…
-
Emakeelepäeva puhul lasi peaminister Andrus Ansip teatada: “See on keelepidu. Aga mitte ainult pidu. See on ühtlasi manitsuspäev – päev, mil kutsume üksteist üles kandma hoolt eesti keele arendamise, kasutamise, kaitsmise ja säilitamise eest. Keegi teine meie eest seda tööd ära ei tee. Täna tuletagem seda üksteisele sõbralikult meelde.” Sõbralik manitsus kulub ära ka siis, kui üldolukord igati hea paistab.
-
Jaan Toomik. Armulaud/Communion. 2007. 35 mm, 12’’.
-
Tänase Sirbi vahelt leiab lugeja Rohelise Värava. Nii hakkab see edaspidi olema iga kuu teisel reedel. Võinuks ju varemgi alustada, kuid ootasime valimised ära, et keegi ei saaks tekitada avalikkuses pahatahtlikke ja eksitavaid seoseid mittetulundusliku ja erakonnatu keskkonnaaktivismi ning valimistel osaleva rohelise erakonna vahel.
-
Vähegi läbimõeldumat sorti kultuurikäsitlus võitis valmistel 2:1. Ametist lahkuv kultuuriminister Raivo Palmaru aga lõpetas seekord karjääri rekordiliselt madala toetusega, kogudes Pärnumaa valimisringkonnas kokku 138 häält. Isegi erakonna (kuri)kuulus kaubamärk ei aidanud raasugi. Võimalik, et valijad hindasid kultuuriministri tegevust ebaõiglaselt, nagu ministri enda korduvate väidete kohaselt teda seni meedia ja võistlevad erakonnad on valesti mõistnud ja pahatahtlikult rünnanud. Aga valijal valija õigus. Pealegi – kultuurihuviline valija pole ju pelgalt reklaamide ja…
-
Seoses ülehomme õhtul lõppevate riigikogu valimistega on mul öelda kolm asja.
-
Läksin nurgapealsesse raamatupoodi, et uurida, kas Eesti Vabariigi tähtsaim tekst – põhiseadus – seal ka vabalt ja odavalt saadaval on. Ei olnud. Odavalt (26 krooni) oleksin võinud osta põhiseaduse kakskeelse vihiku, kus vasakul paragrahvid eesti ja paremal vene keeles. Teine võimalus olnuks osta põhiseadus äratrükituna põhiseaduse sünni meenutuskogumiku sabas (285 krooni). Teises, samuti mitte kauges poes olid varudega paremad lood. Odav (39 krooni) traatköites, märkmikumõõtmes ja ainult eestikeelne põhiseadus oli…
-
Õnnelik maapere Urmas Eero Liivi dokumentaalfilmis “Tervitusi nõukogude Eestist”.
-
Nädala eest kolmapäeval arenes riigikogus tähelepanuväärne mõttevahetus. Rahvaesindus teatavasti põlistab meie ühiskonnas kehtivaid reegleid ja tavasid oma põhiseaduslike volituste alusel. Uus norm on müra.
-
Pärast seda, kui Angela Merkel vahetas Saksamaa liidukantsleri kohal välja Moskva nõiatempudest segadusse sattunud Gerhard Schröderi, on Saksamaa ja Venemaa suhted liikunud Eesti seisukohalt paremuse poole, see tähendab rangemaks, sirgjoonelisemaks ja jahedamaks. Küsimus pole kindlasti ainult Gazpromi ülesostuvõimes, võimalikus luuretaustaga šantaažis, mida FSB veteran Vladimir Putin võiks harrastada, ega ka lihtsalt isikuomadustes, lapsepõlves. Usutavasti mängib oma rolli ka üldtuntud sooküsimus, erinev naisekäsitlus uuema aja lääne ja vene kultuuris.
