-
Raske on maailmast Eesti kõrvale leida riike, kes küll on sõjaga endale vabaduse võtnud või võitnud, kuid kelle suurim lahing on ainult tilluke miniatuur heroilise teksti kaunistamiseks, tõeline taskuformaadis lahing. Ja just sellisena armas ning meile sobilik ka tänapäeval. Ega me ilmtingimata ei pea ju oma võidu ja vabaduse saabumise tähistamisel jääma igavesti selle ammu aegunud retoorika (Paala revanš jne) juurde, mida riikliku patriotismi harjal kasutati 1930ndatel, pärast võidupüha seadustamist.…
-
Rein Raua vestlus Yale’i ülikooli professori Immanuel Wallersteiniga
Professor Wallerstein Tallinna ülikoolis 8. märtsil 2008. aastal. TALLINNA ÜLIKOOL
-
Laulukultuuri olukord Liivi- ja Eestimaal oli XIX sajandi keskpaigas kõike muud kui kiiduväärt ja seda hoolimata vennastekoguduste ning ka luteri kiriku usinast tööst. Johann Voldemar Jannsen kirjeldas asjade seisu tagasivaates nii: „Kõik köstrid kõõrutasid niisama ilma orelita kui ilma nootideta, igaüks „omal viisil”, niihästi kui hääl andis ja mõistus kandis; noodid olid suuremale hulgale muidu viie kriipsu peal tundmata täpikesed, millest ehk vaevalt nii palju teati, et need täpid, mis…
-
Tavaline eelarvekevad algab paanikateadetega kiirabist, päästeametist ja politseist, kust kuuldub, et rahapuuduse tõttu tuleb neis elutähtsates riiklikes süsteemides parim osa tegevusest lõpetada, et inimesed jooksevad laiali jne. Sel aastal tuli kevad teisiti. Vähe sellest, et pärast üheksa aastat kestnud pausi tegi valitsus nn säästueelarve ehk hakkas oma lubadusi kokku tõmbama. Uute eelarvekõneluste avalöögiks sai uudis väike- (ja mitte ainult) teatrite võimalikust sulgemisest.
Kõrvalveeru intervjuus räägib kultuuriminister Laine Jänes kultuuriala tegevuskulude kahanemisest…
-
Intervjuu kultuuriminister Laine Jänesega
-
Me teame tänapäeval majandusest rohkem kui kunagi varem. Me teame, et majandus on kõige alus ja vilgas majandustegevus inimeksistentsi kõrgeim mõte. Me seome oma tulevikulootused majanduse arvnäitajate positiivsusega, tunneme end hästi või halvasti vastavalt sellele, mitmes asetus on meil parasjagu põhiliste majandusindikaatorite arvestuses globaalsetes ja Euroopa edetabelites. Kui SKT kasvu näitaja kerkib, tabab meid eufooria, kui aga suurenevad inflatsiooni või tööpuuduse näitajad, haarab ühiskonda maailmalõputunne või vähemasti must masendus. Kui…
-
Sellest on nüüd pisut üle poole aasta, kui pidin Eesti Päevalehes kirjutama: „Valitsusel on õigupoolest üksainus, aga see-eest lihtne võimalus tõendada, et tema liikmed-erakonnad ei ole osalised Eesti ajaloo suurimas korruptiivses tehingus: põlevkivi kasutamise arengukava selle praegusel poollahjal kujul kiiresti heaks kiita ja riigikokku saata.” (Uue Nauru saare pealinnaks saab Jõhvi – EPL 5. XI 2007). Nüüd siis ongi valitsus lõpuks oma sammu astunud, aga nagu eeskätt rohelised on korduvalt…
-
Nõukogude statistikale seatud ülesannete hulgas oli tähtsamaid andmete esitamine nii, et poleks võimalik rahvastiku ega majanduse seisundi muutuste kohta järeldusi teha. Vaeva nähes sai ka toona esitatust tuletada enam-vähem usaldusväärseid andmeid, kuid esitajad ise lähtusid põhjendatud eeldusest, et suurem jagu ei viitsi vaeva näha ning jääb esitatut uskuma. See lootus, tuleb välja, elab tänapäevani. Sellises vana kooli käekirjas on koostatud näiteks rahandusministeeriumi 8. V pressiteade riigi tuludest-kuludest 30. IV seisuga.
-
Intervjuu kultuuriminister Laine Jänesega
-
Tallinna linnavalitsus paljastas filmirežissöör Arbo Tammiksaare kui seni latentse natsi. Sest miks muidu kui natsionaalsotsialistlikest sümpaatiatest tõugatuna hakkaks inimene uurima nõukogude kommunistliku propagandafilmi lugu. Kõlab jaburalt? See ongi jaburamast jabur, et riigi pealinna abilinnapea võtab endale plakatikunsti kõrgeima hindamiskomisjoni rolli, kui ütleb: „Plakati kuju ei ole poliitiliselt korrektne!” (mis kuju – kas nelinurga kuju?). Poliitiliselt korrektne polevat ka dokumentaalfilmi „Fritsud ja blondiinid” esilinastuse kuupäev – 9. mai.
