-
Sellest on nüüd pisut üle poole aasta, kui pidin Eesti Päevalehes kirjutama: „Valitsusel on õigupoolest üksainus, aga see-eest lihtne võimalus tõendada, et tema liikmed-erakonnad ei ole osalised Eesti ajaloo suurimas korruptiivses tehingus: põlevkivi kasutamise arengukava selle praegusel poollahjal kujul kiiresti heaks kiita ja riigikokku saata.” (Uue Nauru saare pealinnaks saab Jõhvi – EPL 5. XI 2007). Nüüd siis ongi valitsus lõpuks oma sammu astunud, aga nagu eeskätt rohelised on korduvalt…
-
Nõukogude statistikale seatud ülesannete hulgas oli tähtsamaid andmete esitamine nii, et poleks võimalik rahvastiku ega majanduse seisundi muutuste kohta järeldusi teha. Vaeva nähes sai ka toona esitatust tuletada enam-vähem usaldusväärseid andmeid, kuid esitajad ise lähtusid põhjendatud eeldusest, et suurem jagu ei viitsi vaeva näha ning jääb esitatut uskuma. See lootus, tuleb välja, elab tänapäevani. Sellises vana kooli käekirjas on koostatud näiteks rahandusministeeriumi 8. V pressiteade riigi tuludest-kuludest 30. IV seisuga.
-
Intervjuu kultuuriminister Laine Jänesega
-
Kujutlegem, et USAs korrespondendina tegutsev ajakirjanik Neeme Raud avaldaks mõne suurema Eesti kirjastuse abil poliitilise pamfleti „Neegri vintsutused rassistlikus Texases” või „Onu Tomi onnike, 2008”, kus ta halastamatult paljastaks Ku Klux Klani karvase käe ning kotis pea Ameerika võimustruktuurides ja otsesõnu kuulutaks, et USA kodusõda pole veel lõppenud ega orjust tegelikult kaotatud. Sellest avaldaks oma kultuuriküljel nupukese ajaleht Postimees, kust sõnum maailma uudisagentuuridesse leviks ning juba samal päeval ründaksid autorit…
-
Tallinna linnavalitsus paljastas filmirežissöör Arbo Tammiksaare kui seni latentse natsi. Sest miks muidu kui natsionaalsotsialistlikest sümpaatiatest tõugatuna hakkaks inimene uurima nõukogude kommunistliku propagandafilmi lugu. Kõlab jaburalt? See ongi jaburamast jabur, et riigi pealinna abilinnapea võtab endale plakatikunsti kõrgeima hindamiskomisjoni rolli, kui ütleb: „Plakati kuju ei ole poliitiliselt korrektne!” (mis kuju – kas nelinurga kuju?). Poliitiliselt korrektne polevat ka dokumentaalfilmi „Fritsud ja blondiinid” esilinastuse kuupäev – 9. mai.
-
Tarvitses vaid nädalavahetusel sündmusteta mööduda, kui parematel nende hulgas ka avalikult piinlik hakkas1. Võimalik, et varjatult oli hakanud palju varem, aga sel juhul olid nad oma toimetuses vähemusse jäänud ning maha hääletatud kui südametud ja ebaprofessionaalsed tegelased, kes vaidlustavad autoriteetide (Eestile hukatust ja kadu hüüdnud teadlaste) ennustusi2. Õigupoolest on vale öelda, et nädalavahetus möödus sündmusteta. Vastupidi, toimus palju huvitavat ja toredat3. Aga nende, neljandate jaoks oli see kõik tühine, olematu,…
-
Aina suurem osa Eesti elanikest veedab aina pikema aja koolipingis ning kõrghariduseni jõudnud inimeste protsent ühiskonnas on maailma kõrgeimate killast. Ülikoolid, kuulukse, õpetavat inimesi kriitiliselt mõtlema ja suhtuma kriitiliselt nähtusse-kuuldusse, aga ka esitatud andmetesse. Ma ei tea, kuidas suhtub tavaline keskmine bantu või põhjakorealane omamaisesse teadlasesse või akadeemikusse, eestlaste kultuurimustrisse kuulub teadmiste ja teadlaste, akadeemiliselt tituleeritute usaldamine vähemasti ärkamisajast. Kui kõneleb akadeemik, usub rahvas seda juttu hoopis kindlamini puhust, mil…
-
Muinsuskaitsepäevade rongkäik Tartu ülikooli peahoone juurest üle Toome Eesti Üliõpilaste Seltsi maja juurde 15. aprillil 1988. Ülo Josing
Mis juhtus? Muinsuskaitsepäevad. Millal juhtus? Aprillis 1988. Miks juhtus? Sest oli tegijaid. Aga kuidas kõik täpselt juhtus ja mis tast pärast sai, selle kohta on pärimust rohkemgi kui fakte. Näiteks too lipp, õigemini kolm lippu: sinine, must ja valge, mis EÜSi maja seinal ja hiljem rongkäigu ees lehvisid. Majaseinal oli lihtne poliitilist kompromissi…
-
-
Intervjuu märtsis loodud muinsuskaitse ümarlaua juhi Mika Oravaga.
20 aastat tagasi oli muinsuskaitse Eestis poliitilis-romantiline rahvaliikumine. Koos omariikluse taastamisega saavutas ka muinsuskaitse selge riikliku positsiooni, vastutus delegeeriti kodanikelt riigile ja omavalitsustele, võeti vastu seadused ja loodi järelevalveorganid. Aastaks 2008 on aga selge, et sellest kõigest ei piisa ning oma tegevust on alustanud muinsuskaitse ümarlaud, mille juhiks valiti muinsuskaitse praktikuna tuntud MIKA ORAVA.
