-
Kuidas kavatseb riik järgmisel aastal kultuurielu rahastada?
* Riigieelarve koos aastasiseste muudatuste ja lisaeelarvega.** 2009. aasta riigieelarve võrreldes 2008. aasta riigieelarvega.
-
Jättes kõrvale selle, et Tartu poliitika- ja riigiteadlastel on üks valem, mille järgi nad valitsuskoalitsioonile veel mõne kuu eluiga välja on arvutanud, ning selle, et meedia teab vähemasti korra nädalas välja pakkuda peaministri või terve valitsuse väljavahetamist koos uute kandidaatidega, võib tõdeda, et, nagu arvata oligi, valitsuskoalitsioon sai harjumatutes oludes riigieelarve eelnõu koostamisega siiski õigeaegselt hakkama. Reaalset alternatiivi põhiseaduse §115 täitmisele (s.t eelarve eelnõu esitamist riigikogule vähemalt kolm kuud enne…
-
Soomlaste pihta kahurimürskude tulistamise maailmarekord püsib juba 69 aastat marssal Leonid Govorovi käes. Tema ülemjuhatusel andsid venelaste kahurid tuld nii Kannasel 1939. aastal kui Jätkusõja lõppvaatuse ajal 1944. aastal. Sama mehe käes püsib ka eestlaste pihta kahuritest tulistamise maailmarekord. Vaevalt Soomes lõpetanud, hakkas Govorov juhatama „Eesti vabastamist” ehk operatsiooni Sinimägedes. 31. mail 1945. aastal sai ta järjekorras kaheksandana Võidu ordeni, mida kokku andis N Liit välja üldse 17 tükki. Oma…
-
Lugu sellest, kuidas kultuurielule heasoovijate pingutused tšernomõrdinlikult ehk nagu alati välja kukkusid.
-
Enne riigikogu viimaseid valimisi 2007. aasta märtsis tegi Sirp ülevaate erakondade kultuuripoliitilistest programmist ja tähtsamatest lubadustest. Sirp küsis ka, mil moel seistakse kultuurielu hingespüsimise eest, kui majanduses käivitub nn must stsenaarium ehk majanduskasv peatub.
„IRL tahab kultuurkapitali loomingutoetuste osa kahekordistada. Üks võimalus selleks on hasartmängu- ja aktsiisimaksudest sihtkapitalidele mineva rahaosa suurendamine. Suurtele kultuuriinvesteeringutele tuleb sel juhul riigieelarvest lisaraha leida. Eelarve praegust seisu arvestades on see täiesti võimalik.” Nii kirjutas Andres…
-
Tasakaalustatud uudis vägistamisest peaks alati sisaldama märkuse selle kohta, et eks see naine ikka natuke ise tahtis ka ja provotseeris (tema eitus oli tegelikult jaatus). Aga ei sisalda, haiget vaatenurka, et igasse vägistamisakti on peidetud naise soov saada vägistatud, kohtab küll mörisevas viinalauas, õnneks aga mitte ajakirjanduses või kohtusaalis. Miks küll sama reegel ei kehti poliitikauudiste puhul? Miks loevad nii paljud infovahendajad ning kommentaatorid oma kohuseks leida lakkamatult vigu ja…
-
Mul on raske mõista neid, kes väidavad, justkui oleks Gruusia ja eriti president Saakašvili poliitika läbikukkunud, sõja väiksema poole sammud olnud süüdimatud ja läbimõtlematud. Nii palju liitlasi kui praegu pole iseseisval Gruusial vist küll kunagi ajaloos olnud. Ja nii kiiresti ja nii häbistatult pole vist küll keegi maailma ajaloos suutnud Venemaad põlvili suruda, taanduma sundida. Vähem kui nädalaga on Venemaa tagasi seal, kust alustas, kusjuures kaotustega nii elavjõus kui tehnikas,…
-
Midagi pole parata. Kuigi korrast, mil viimati põhjalikumalt meie ajakirjandust pidin hurjutama, pole möödas veel poolt aastatki, tuleb see must töö taas ette võtta. Sest nad tegid seda jälle! Seekord hakkasid nad täiesti põhjendamatult riigi emapuud, rahvuskultuuri saagima. Võrdsustasin toona („Riigikukutajad”, 22. II) ajalehe juhtkirja suvalise lugejakirjaga, „mis on ju samuti vähesele või olematule faktikogule ehk kuulujuttudele toetuv tundepuhang, anonüümne pealekauba”.
-
Jaanipäeva järel, siis, kui soome-ugri hõimusuhete epitsenter nihkus hetkeks Uuralite taha Hantõ-Mansiiskisse, anti Soome ja Eesti peaministrile üle järjekorras teine „tarkade meeste raport”, nimekiri ettepanekutest kahe riigi koostööks aastani 2030 („Eesti ja Soome koostöö võimalused 2008”). Raport, mille seekordseteks koostajateks suursaadik Jaakko Blomberg ja Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk, on Eesti välissuhetes unikaalne dokument. Ühegi teise riigiga Eesti seda laadi raporteid koos ei tee. Valitsustele on dokument muidugi vaid soovituslik,…
-
Tarvitses vaid president Ilvesel korrata oma kunagi väljendatud mõtet, mille kohaselt preambuli lisamine Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisseadusele riigikogus 2005. aasta juunis oli ebaotstarbekas, kui sai käivituda lõbus süüdlaste otsimise ja leidmise ringmäng. Otsa tegi lahti volinik Siim Kallas, kellele siis üsna maitsevaeselt, vales kohas ja nigelate põhjendustega on järele korrutanud Toomas Savi ja Tiit Vähi: et preambuli lisamine olevat olnud sisepoliitiline provokatsioon. Peaminister ja mitmed poliitikud (tegelikult igaüks, kelle käest seda…
