-
Mul on raske mõista neid, kes väidavad, justkui oleks Gruusia ja eriti president Saakašvili poliitika läbikukkunud, sõja väiksema poole sammud olnud süüdimatud ja läbimõtlematud. Nii palju liitlasi kui praegu pole iseseisval Gruusial vist küll kunagi ajaloos olnud. Ja nii kiiresti ja nii häbistatult pole vist küll keegi maailma ajaloos suutnud Venemaad põlvili suruda, taanduma sundida. Vähem kui nädalaga on Venemaa tagasi seal, kust alustas, kusjuures kaotustega nii elavjõus kui tehnikas,…
-
Midagi pole parata. Kuigi korrast, mil viimati põhjalikumalt meie ajakirjandust pidin hurjutama, pole möödas veel poolt aastatki, tuleb see must töö taas ette võtta. Sest nad tegid seda jälle! Seekord hakkasid nad täiesti põhjendamatult riigi emapuud, rahvuskultuuri saagima. Võrdsustasin toona („Riigikukutajad”, 22. II) ajalehe juhtkirja suvalise lugejakirjaga, „mis on ju samuti vähesele või olematule faktikogule ehk kuulujuttudele toetuv tundepuhang, anonüümne pealekauba”.
-
Jaanipäeva järel, siis, kui soome-ugri hõimusuhete epitsenter nihkus hetkeks Uuralite taha Hantõ-Mansiiskisse, anti Soome ja Eesti peaministrile üle järjekorras teine „tarkade meeste raport”, nimekiri ettepanekutest kahe riigi koostööks aastani 2030 („Eesti ja Soome koostöö võimalused 2008”). Raport, mille seekordseteks koostajateks suursaadik Jaakko Blomberg ja Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk, on Eesti välissuhetes unikaalne dokument. Ühegi teise riigiga Eesti seda laadi raporteid koos ei tee. Valitsustele on dokument muidugi vaid soovituslik,…
-
Tarvitses vaid president Ilvesel korrata oma kunagi väljendatud mõtet, mille kohaselt preambuli lisamine Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisseadusele riigikogus 2005. aasta juunis oli ebaotstarbekas, kui sai käivituda lõbus süüdlaste otsimise ja leidmise ringmäng. Otsa tegi lahti volinik Siim Kallas, kellele siis üsna maitsevaeselt, vales kohas ja nigelate põhjendustega on järele korrutanud Toomas Savi ja Tiit Vähi: et preambuli lisamine olevat olnud sisepoliitiline provokatsioon. Peaminister ja mitmed poliitikud (tegelikult igaüks, kelle käest seda…
-
Raske on maailmast Eesti kõrvale leida riike, kes küll on sõjaga endale vabaduse võtnud või võitnud, kuid kelle suurim lahing on ainult tilluke miniatuur heroilise teksti kaunistamiseks, tõeline taskuformaadis lahing. Ja just sellisena armas ning meile sobilik ka tänapäeval. Ega me ilmtingimata ei pea ju oma võidu ja vabaduse saabumise tähistamisel jääma igavesti selle ammu aegunud retoorika (Paala revanš jne) juurde, mida riikliku patriotismi harjal kasutati 1930ndatel, pärast võidupüha seadustamist.…
-
Rein Raua vestlus Yale’i ülikooli professori Immanuel Wallersteiniga
Professor Wallerstein Tallinna ülikoolis 8. märtsil 2008. aastal. TALLINNA ÜLIKOOL
-
Laulukultuuri olukord Liivi- ja Eestimaal oli XIX sajandi keskpaigas kõike muud kui kiiduväärt ja seda hoolimata vennastekoguduste ning ka luteri kiriku usinast tööst. Johann Voldemar Jannsen kirjeldas asjade seisu tagasivaates nii: „Kõik köstrid kõõrutasid niisama ilma orelita kui ilma nootideta, igaüks „omal viisil”, niihästi kui hääl andis ja mõistus kandis; noodid olid suuremale hulgale muidu viie kriipsu peal tundmata täpikesed, millest ehk vaevalt nii palju teati, et need täpid, mis…
-
Tavaline eelarvekevad algab paanikateadetega kiirabist, päästeametist ja politseist, kust kuuldub, et rahapuuduse tõttu tuleb neis elutähtsates riiklikes süsteemides parim osa tegevusest lõpetada, et inimesed jooksevad laiali jne. Sel aastal tuli kevad teisiti. Vähe sellest, et pärast üheksa aastat kestnud pausi tegi valitsus nn säästueelarve ehk hakkas oma lubadusi kokku tõmbama. Uute eelarvekõneluste avalöögiks sai uudis väike- (ja mitte ainult) teatrite võimalikust sulgemisest.
Kõrvalveeru intervjuus räägib kultuuriminister Laine Jänes kultuuriala tegevuskulude kahanemisest…
-
Intervjuu kultuuriminister Laine Jänesega
-
Me teame tänapäeval majandusest rohkem kui kunagi varem. Me teame, et majandus on kõige alus ja vilgas majandustegevus inimeksistentsi kõrgeim mõte. Me seome oma tulevikulootused majanduse arvnäitajate positiivsusega, tunneme end hästi või halvasti vastavalt sellele, mitmes asetus on meil parasjagu põhiliste majandusindikaatorite arvestuses globaalsetes ja Euroopa edetabelites. Kui SKT kasvu näitaja kerkib, tabab meid eufooria, kui aga suurenevad inflatsiooni või tööpuuduse näitajad, haarab ühiskonda maailmalõputunne või vähemasti must masendus. Kui…
