-
Värske Sirp jälle südaööst võrgus.
46nda Sirbiga kaasas ka Keele Infoleht.
Kultuuripoliitika. Ärevuseks on põhjust, sest nad teevad seda, mida nad on lubanud kindlasti mitte teha. Ja nad ei tee sugugi seda, mida on lubanud kindlasti teha. Kes nad? Eks ikka kultuuripoliitilised otsustajad, kui nad juhtumisi üldpoliitika kaugemas pimedas nurgas seda kultuuripoliitkat üldse märkavad. Kaarel Tarand, Hasso Krull, Valle-Sten Maiste, Egge Kulbok, teatrispetsiifiliselt veel rohkesti lisaks Elmo Nüganen ja Raivo Põldmaa.
Kirjandus. Elo…
-
Värske Sirp keskööst ilmavõrgus, hommikust saadaval ka paberi peal.
Eesti juubeliaasta saab täna läbi. Hästi läks!
Jaapani kirjanduse eri: tänavu täitub 1000 aastat Murasaki Shikibu „Genji loo“ ilmumisest. Rein Raud, Raj Pandey, Lauri Kitsnik jt kirjutavad, kuhu jaapani kirjandus selle tuhande aastaga on välja jõudnud ja mis teel juhtunud.
Olukord muinsuskaitses on kurb, kuid mitte lootusetu.
Õhtumaade alakäigu järjekordne kuulutaja Roger Osborne nüüd eesti keeles.
Märt Väljataga tõlkimise teooriast ja praktikast. „Tõhusaim tõlkekriitika oleks teha…
-
Nädala nali oli Keskerakonna leiutatud imemasin, millega saavat ära kaaluda Tallinnas tegutsevate kultuuritegijate tegeliku väärtuse (protsentides). Kui see poleks oma jaburuses naljakas, oleks katse suurejooneliselt demokraatia protseduure pilastada muidugi tõsine. Paljud ja palju on selle kohta juba jõudnud öelda. On ironiseeritud, pilgatud ja kaevatud. Oma usus vankumatut Keskerakonna peakogudust Lasnamäel ja Koplis see kõik ei mõjuta, valimisõiguslike absoluutset enamust aga kindlasti, olgu nende vastumeelsus praeguse riigivalitsusegi suhtes suur.
-
Värske Sirp nr 44, saadaval südaööst kodulehel, hommikul postkastist ja lehepunktist.
Ülemiste vanake pakub linnapeast veel paremaid valikuvõimalusi – otsedemokraatia missugune!
Miks rahandussüsteem on muutunud toksiliseks?
Tiit Hennoste kutsub nimega arvamuskirjutajaid üles anonüümseks muutuma.
Mart Kivimäe peab mõttelist dialoogi ungari-juudi mõtleja György Lucacsiga.
Neli jalutuskäiku Tallinna galeriides.
Maarja Kangro räägib nendest, kellest ta ei räägi. Berk Vaher arvustab Kangro luulekogu „Heureka“.
Ehini hambuline toit. Paavo Matsin Andres Ehini kogust „Udusulistaja“.
Milleks Eestile väärtkirjandus, küsib Jüri Talvet.
Theatrumi Petersonid mängivad…
-
Sai mõni nädal tagasi poole suuga lubatud Sirbi kodulehe värskendamine ette võtta. Ongi võetud ja esialgsel, kindlasti täieneval kujul on see lehekülg esmaspäevast avatud. Mis ja kuidas seal on ja kuhu kurss edasi võetakse, väärib mõne sõnaga selgitamist.
Erilisi üllatusi seal ei ole. Reedeti hakkab kodulehel laiuma või pigem rulluma ikka seesama, mis paberleheski ilmub, samadeks rubriikideks jaotatult ja enam-vähem samas järjekorras. Eriti kultuurijanused saavad aga hakata värsket Sirpi nautima juba…
-
Okupatsiooniajast teame, et vabadusiha sööb pikkamisi ära kui tahes raudse eesriide või õõnestab varisema põlise vanglamüüri. Et vabadus ei talu piire ja murendab oma laienemise teel kõik takistused, näeme nüüd oma kodumaa pealinna südamesse sündinud Vabaduse Augus. Vabaduse Auk laieneb igas suunas, olgu seal ees seismas ühel pool Usk, teisel pool Lootus või kolmandal Armastus. Vabadus paistab kogunisti nii vägev olevat, et ükski muu kants tema laienemisihale vastu ei pea…
-
„Ma ei karda loomingulisi inimesi, usun, et olen ise üks nende hulgast ja saan nendega suhtlemisega hästi hakkama.” Nii kinnitas kultuuriminister Laine Jänes kohe pärast ametisse astumist Sirbile antud intervjuus (13. IV 2007), kui jutuks oli tulnud valitsusliidu lepingus ette nähtud koostöö loomeliitude ja -seltsidega. Võib ette kujutada, et poolteist aastat tagasi tundus sotsiaalpartnerluse harrastus ministrile tõesti lustilise pärituult purjetamisena. Raha paistis olevat lausa õndsaks tegevalt palju.
-
Viimasesse Keele Infolehte pani haridus- ja teadusministeerium teate Euroopa keeltepäeva (26. september) tähistamise kohta, milles seisab muu hulgas: „Emakeele Seltsi eestvõtmisel hakati keelepäevi /—/ pidama juba 1961. aastal, peamiselt keskenduti eesti keelele ja soome-ugri keeltele. Alates 1996. aasta 14. märtsist on Eestis tähistatud kauni emakeele päeva ehk Kristjan Jaagu päeva, alates 1999. aastast on 14. märts Eestis riiklik tähtpäev, millega väärtustatakse kõiki Eestis kõneldavaid emakeeli” (minu rõhutus).
Püha müristus! Kadunud Meinhard…
-
Ernsti ja Adele populaarsuse kasv eestlaste eesnimedena mõõdab televisiooni ja filmikunsti kaalu rahvuslikus kasvatuses.
-
Leidub paigakesi rahvakeha hinges, mida kui tahes kanged uudiste vood läbi loksutada ei suuda. Kas peaks imestama selle üle, et eestlased globaalse finantskriisi tingimustes ei rivistu pangakontorite uste taha oma sääste välja võtma või turvalisematesse, näiteks Šveitsi rahasadamatesse ümber suunama? Ega vist, kuigi seda loidust oleks liiga mugav (pankadele meeldiv) tõlgendada kui rahva kõrget usaldust finantsinstitutsioonide, see tähendab Rootsi päritolu pankade ning nende kohalike palgaliste vastu.
1997. aastat, mil maailmas majanduskriisi…
