-
Ühel ajalehekaanel teatati kolmapäeval eksitavalt, et tulevat rahutu suvi. Vähemasti poliitikutele. Ajaleht ei tohiks niimoodi oma lugejaid eksitada. Eksitamine seisneb selles, et näidatakse me riigi tähtsaima otsustuskogu liikmeid meelekindluseta isikutena, kes juhusliku sündmuse X ajel langevad hingelistesse heitlustesse, et kas ikka toetada seda või teist, olla poolt või vastu.
-
Puhkusel eel ilmuvas Sirbi topeltnumbris lugemist augustini.
– Raamatu-, kontserdi-, teatri- ja näitusearvustusi igale heale maitsele.
– Suvejutte värsis ja proosas.
– Pikad pilgud minevikku.
– Noorte kunstnike uued lennud ehk koolilõputööd.
– Kes loeb, ei kahetse.
-
Nädal tagasi informeeris rahandusministeerium lakooniliselt avalikkust järgmise aasta riigieelarve koostamisest. Õigupoolest on ministri vastavasisuline käskkiri päris pikk ja mitme lisaga. Uudisekünnise ületas aga ainult info, et mõnel ministeeriumil on nn piirarvuna järgmisel aastal võimalik kulutada vähem raha kui tänavu. Nõnda ka kultuuriministeeriumil tervelt 6 miljoni euro võrra.
-
Eesti Rahva Muuseumi ehitamise 102. aastal saime lõpuks teada kogu tõe. Otse põhiseaduse sissejuhatuse mõtte alusel rajatud kultuuritemplit (ja seda loomulikult eeskätt sisu ja alles seejärel vormi poolest) ei olegi võimalik Eestis hoonena materialiseerida. Pahupidiselt meenutab see natuke Oleviste kiriku ehitamise legendi. Tallinlased said muiste oma Põhjala kõrgeima kirikutorni ikkagi kätte, mis sest, et võõramaa ehitajalt ja peaaegu väga kallilt. Õnneks selgitati vanakuradiga sobingus ehitaja nimi õigeaegselt välja ja nõnda…
-
Sirbiga kaasas suvine topelt-Diplomaatia ja Keele Infoleht.
Sirbis:
– Kui palju on kultuuril järgmisel aastal raha?
– Kas Eesti Rahva Muuseum jääbki ehitamata?
– Roxanna Panufnik: Tallinn väärib missat.
– Professor Parkinsoni õpetused.
– Õigusegeen ja õpitud sugu ja muu, mis kappides varjul olnud.
– Müüdi olemusest Korea müüdi näitel.
– Michel Foucault’ maitse.
– Feministlik poliitika ja institutsioonikriitika.
– Võrgustunud kultuuri inimlik nägu.
– Noort ja nooremat luulet.
– Veealuse lugeja katsumused okupeeritud Eestis.
– Rooste kui rästik.
– Eesti heliloojad Tartus ja…
-
Hommikuti, kui mu arvutisse hakkavad tungima mahukad pressiteated olukorrast kultuuripealinnas, tekib ikka küsimus: ei tea, kas need pressikirjutajad ka ise neis kohtades on käinud, mida nad minusugustele maha püüavad müüa? Tõenäoliselt mitte. Või siis on nad täiesti küünilised valetajad. Näiteks väidetakse järjekindlalt, et „kultuurikilomeeter on valmis ja rahvale avatud” ja et sellega koos „avanes linn merele”. Tallinnast kaugemal elutseja võib nende valedega äragi petta, see, kes kohale läheb, „kultuurikilomeetrilt” merd…
-
Reedel Sirp ja selle sees:
– Timo Steiner kahe esiettekande, aga mitte kuhja vahel.
– Õiguskantsler Indrek Teder: juristid ei taha olla eeskäijad.
– Lugusid Trotskist, Hitlerist ja teistest massimõrvaritest.
– Kultuur ja tema häbikilomeeter.
– Artdepoo projekt läheb edasi.
– Kunsti olukorrast Araabia Ühendemiraatides, tegevuskunst Vanas Maailmas.
– Õnneta õnnestunud õnnekonverents.
– Romaan kui katedraal Katrina Kalda sulest. Prantsuse kevad Tallinnas.
– Rõhutute teater. Krahv Dracula sügis Polygonteatris.
– Lavajõud ja sõjavägi Linnateatris.
– Netiraadio, eestimaise muusika peakanal.
– Kuidas riik…
-
Eesti Ajaloomuuseum saab laupäevast taas kasutusse põhjalikult renoveeritud ja uue ekspositsiooniga Suurgildi hoone. Uuendustele heidab valgust muuseumi teadusdirektor Tõnis Liibek.
Kui suur on Suurgildi hoones toimunud muutus ja milles see seisneb? Milliseid ajaloolisi ja ehituslikke avastusi pakkus renoveerimine? Kui üldse, siis milliseid kompromisse tuli teha (muinsuskaitse nõuded vs. muuseumi vajadused, aga ka probleemne naaber)? Kui palju on juurde saadud ekspositsioonipinda, millised varem suletud majaosad avatud?
Tõnis Liibek: Suurgildi hoones aastatel 2009– 2011…
-
Peaministril kui kõigi valdkondade spetsialistil ei sobi loomulikult ühegi reporteri küsimusele vastamata jätta. Üldise rahu huvides oleks siiski see, kui esmalt iga valdkonna minister ise oma (ja valitsuse) kavatsused ära räägiks ja seejärel võiksid ka kolleegid valitsusest täiendustega sekkuda. Statistikat relvana kasutada armastav peaminister aga korraldas nädal tagasi raadiosaates kultuurielu suunal lausa frontaalrünnaku, kui tegi ühe suhtarvurea põhjal üsna meelevaldse järelduse, nagu oleks raha kasutamine Eesti kultuuris kuidagi eriti ebaefektiivne. Koos…
-
Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Suured teemad:
– Maailmanimed Elaine Feinstein ja Pascale Petit kirjandusfestivalil Tallinnas
– Modernsed õpetlased, avalikud intellektuaalid ja tsiviilkuraas ühiskonnas
– Turu Kunstiakadeemia kinkis Eestile kuus välja õpetatud nukunäitlejat
– Suur vadja sõnastik ehk aastakümnete töö sai valmis – enne, kui kaob viimane vadjalane
– Kirves Tartu maalikunstiõpetuse kohal
Ja peaaegu sama suured teemad:
– Helsingi nüüdisarhitektuuri näidiseksemplarid
– Sisearhitektuuri preemiad
– Kersti Uibo ja mungaelu
– Suurgildi hoone väljaub remondist suuremana kui kunagi varem
– Cannes’i festival jälle…
