Juhan Raud
-
IX Artishoki biennaali kuraatorid Brigit Arop (vasakul) ja Margit Säde Liivalaia tänaval.Joosep KivimäeKriisidest räsitud maailmas natukene tukastada
Brigit Arop: „Tajusime, et vajadus kiiruse ja intensiivsuse järele on kadunud ning peame Artishoki vastavalt oma vajadustele ümber kujundama.“
7 minutit -
Ann Mirjam Vaikla (paremal): „Inimtegevuse põhjustatud keskkonnamuutusi saab mõtestada ka näiteks koloniaalajaloo ja selle kestva mõju raames. Niimoodi saab oma hääle inimese kõrval ka inimülene maailm.“ Pildil koos Hanna Laura Kaljoga.Piia RuberNäitus inimkeha ja keskkonna ühtesulamisest
Kumu näitus „Nad hakkasid kõnelema“ toob esile selle, et inimest seob ümbruskonnaga õrn ökoerootiline olemise viis.
6 minutit -
Virge ViertekPealelend – Kadi-Ell Tähiste, Kunstiasutuste Liidu juht
Kunstiaasta on jõudsasti hoogu sisse saamas, ometi on suuremaid üldistusi eesoleva kohta raske teha. Kunstiasutuste Liidu juht Kadi-Ell Tähiste toob esile paar tõika, mis võivad kunstiasutuste tulevikku laiemalt vormima hakata.
Mis on alanud kunstiaastal kunstiasutuste tähtsündmused?
Alanud aasta põhilisi sündmusi on loovisikute ja loomeliitude seaduse jõudmine parlamentaarse arutelu faasi. Kultuuriministeeriumi aastaid tagasi välja käidud ambitsioonikas lubadus luua Euroopa parim vabakutseliste süsteem on vähemalt kunstiväljal hästi meeles. Loodame, et näeme nüüd konkreetseid samme…2 minutit -
Sageli laveerivad Mäetamme teosed mitme erineva oleku vahel, nagu muinasjuttudes ikka.Anna Mari LiivrandAladdini katsesarved
Muinasjutulik loogika võimaldab Mäetammel edasi anda teatavat absurditunnetust, elu olemuslikku jaburust ja mõttetust, mis on naljakas.
4 minutit -
Kunstiakadeemia rektorikandidaadid vaatavad tulevikku
Kirke Kangro ja Hilkka Hiiop näivad olevat paljuski ühte meelt – nende programmide erinevused tulevad välja pisiasjades.
7 minutit -
Kunstnike liidu juht Elin Kard.Piia RuberTurvatunne ja loomevabadus
Elin Kard: „Kunstnikupalgale kandideerijate üha suurenev professionaalsus ja pühendumus loometööle teeb valikud aasta-aastalt keerukamaks.“
4 minutit -
Edith Karlson, „Hora lupi“. Näitusevaade, Chiesa di Santa Maria delle Penitenti. Eesti paviljon 60. Veneetsia biennaalil, 2024.Anu Vahtra / Kaasaegse Kunsti Eesti KeskusTontide, näkkide ja masinate vahel – kunstiaasta 2024
Mismoodi võiks kunst tagasi tuua selle lummuse, mis maailma ratsionaliseerudes vägisi kipub ära kaduma?
6 minutit -
Raul Meel justkui demüstifitseeriks oma kunstnikumina, võtaks selle küberneetiku kombel osadeks lahti, aga ainult selleks, et end siis veelgi tugevamalt jälle uuesti kokku panna, remüstifitseerida ja taaskehtestada.Kaupo KikkasMeelega tehtud maailm
Igast tööst saab küll osa suuremast mustrist, ent just nimelt seetõttu pääseb iga üksiku teose eripära paremini mõjule.
4 minutit -
Näitus „Minu kodu, meie linn“ on intiimne ja tehislik, sotsiaalne ja samal ajal väga privaatne.Paul KuimetÜlemiste vanakese reis Ithakale
Siim Preimani kureeritud näitus „Minu kodu, meie linn“ uurib ja problematiseerib ruumi, ühtekuuluvustunnet, lähedust ja üksindust.
5 minutit
