$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Üha sagedamini tajutakse isiklikku vabadust mitte lihtsalt eneseteostusena, vaid meelekindlust nõudva vastupanuaktina „süvariigile“, „peavoolumeediale“, „tavameditsiinile“ jne.

Ungari krimikirjanduse nurgakivi „Budapest noir“ ei paku ainult põnevust, vaid ka ruumipoeetilise elamuse.

Kirjandust populariseerida tähendab seista suhtluse ja kõneregistrite vaheldusrikkuse ning maailmakogemise mitmekesisuse eest. Kõike seda on praegu hädasti vaja.

Inimestevahelises reaalsuses pole maad, pole tektoonilisi laamu, kindlat toetuspunkti, on ainult põhjatu vesi, olgu see siis parasjagu peegelsile või mitte.

Jeesus Kristus pole köitnud Carrère’i mitte ainult ideena, vaid ka kehana.
Looduse krooni paradoks: inimese suhe keskkonnaga on viinud ökoloogilise katastroofi lävele. Kroon, mis kiiskab keset prügimäge.

Ingmar Bergmani teoste lugemine on nagu öine ujumine sügavas järves, kus on palju allikaid – need muudavad vee halvavalt külmaks, ent ka puhtaks.

Romaanid „Kõik vajub koost“ ja „Pool kollast päikest“ näitavad, et teatud mõttes pole Aafrikat veel ikkagi õieti avastama asutud.

Selge on, et õpetaja peab olema oma ala spetsialist, ent kasvava komplekssuse valguses sellest võib-olla enam ei piisa.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.