Jaan Undusk
-
Jaan Undusk, kirjanik ja kirjandusteadlaneAve Maria Mõistlik / CC-BY-3.0 / Wikimedia CommonsRuuduline pintsak ja täpiline lips
Ülo Tuulik sai veebruaris 85aastaseks ja tegi endale kirjastuses Argo kadestamisväärse kingituse esseekoguga „Viiest kaheksakümne viieni“, mis on läbilõige tema elust olukirjelduslikus žanris. Raamatukaanel tervitab meid autorina elegantne, aga põhiliselt usaldatav mees päikeseprillide, ruudulise pintsaku ja täpilise lipsuga, täpselt nii, nagu nõudis idaeurooplase kuvand läänelikust intellektuaalist pool sajandit tagasi. Samasugune on ka raamatu sisu – elegantne ja põhiliselt usaldatav.
Seda raamatut on lausa lust kätte võtta. Laused on reas nagu kraapjalga…1 minut -
Philadelphia, rahvuse häll
Musta mehe poole pöördun ainult hädas ja ebalevalt – äkki läheb midagi viltu. Äkki olen üleüldse liiga valge, et tema ees suud lahti teha?
7 minutit -
Ungari „Vabadus”. 1955/1956, värviline linoollõige, guašš. Eesti KunstimuuseumPressipiltRügav ekstravert, sügav introvert
Enn Lillemets ja Inga Heamägi on Tartu Linnamuuseumis pannud üles väga hea, aga ikka veel vähe tuntud eesti kunstniku Eduard Rüga liigutava ja tõhusa isikunäituse.
9 minutit -
Jaan Kross 1938. aastalPerekonna arhiivJaan Krossi ja Tiit Pagu kummaline juhtum
Oli kord aastal 1940 üks kodanlikust kihist pärit noormees, kes armus töölisneiusse ja püüdis tema elutundega kohaneda.
8 minutit -
Raili Kilpi, Ellen Niit, Jaan Kross ja Juhan Smuul ühel 1962. aasta suveõhtul Gustav Ernesaksa kodus Kadriorus (Oru tänav 10).ErakoguMõnda Juhan Smuuli mainest Soomes
Juhan Smuuli isiksus avaldas sügavat mõju innukale Eesti-sõbrale Raili Kilpile, kes tõlkis soome keelde mitmed Smuuli teosed.
6 minutit -
Prantsuse argimütoloogia kuulsamaid kurikaelu on pärit Saaremaalt.Eesti Euroopas, novembri lõpp. Pariisi kiri
Ideaalne raamatuturg on see, kus soovitud teos on alati saada. Teadmine, et raamat on enamasti vaid paari päevateekonna kaugusel ootamas, annab ostmisele hoogu.
10 minutit -
Erik Obermann ei tahtnud 1910. aastal tulla Pariisist tagasi kodumaale, sest ta ihkas viljelda seda, mida nüüd nimetame dekadentlikuks kunstiks. Erik Obermann. Daam ja Mefistofeles. Tušš, 1910. Tartu Kunstimuuseum.PressifotoDekadentsi tunnetuslikust tähtsusest
Kui nõustuda Friedelliga, et kõik uus paistab algul haige ja dekadentlik, siis võib oletada, et dekadentlik kultuurilaine tõi kodanlikult korralikku maailma esiotsa iiveldavalt palju uusi aistinguid.
8 minutit
