30. maist 3. juunini kestnud kirjandusfestivalil „Head read” oli üheks nimekatest väliskülalistest norra helilooja, pianist ja kirjanik Ketil Bjørnstad, kes andis 2. juunil Mustpeade majas ka soolokontserdi. Praegu eelkõige jazzmuusikuna tuntud Bjørnstad pälvis 1960. aastatel tähelepanu noore andeka interpreedina, debüteerides kontsertpianistina juba 16aastaselt. Bjørnstadi luuledebüüdist möödub aga tänavu 40 aastat ning selle ajaga on ta avaldanud kümneid romaane, luulekogusid ja biograafiaid. Seni on eesti keelde tõlgitud Edvard Griegi elu ainetel…
Jälle üks „Jazzkaar” on seljataga ning aeg teha kokkuvõtteid tänavuse kevadlõikuse saagist. Festival läbilõikes, Eesti jazzi mätta otsast vaadatuna, oli üsna suurte kontrastidega, kuid seda põnevam.
Oleg Pissarenko Band Kumus oli kindlasti üks festivali suuremaid ahhaa-elamusi: Pissarenko helilooming eristub selgelt kõigest muust, mida Eesti muusikaelus praegu tehakse. Kontsert mõjus kui kohtumine millegi suure ja tundmatuga, millel pole rusuv, vaid hoopis vabastav mõju. Pissarenko esitab oma uue plaadi „Kes sa oled?” muusikaga…
Tänavuaastase „Jazzkaarega” samale nädalale oli ajastatud kahe muusikateemalise filmi linastumine. Režissöör Madli Lääne dokumentaalfilm „Saarte värvid” ei kuulunud otseselt festivaliprogrammi ning katkendeid sellest näidati juba jaanuaris Villu Veski juubelikontsertidel üle Eesti. Brian Melvini film „Reflections” juhatas aga sisse Melvini ansambli Global Village kontserdi NO99 jazzklubis.
Brian Melvini tehtud ligi pooleteisetunnine linateos algab trummari meenutustega San Franciscos veedetud noorusajast ning muusikukarjääri algusest, seejärel keskendub ta peamiselt mälestustele Jaco Pastoriusest, keda siiani peab…
Tallinn Music Week tagab iga kord vähem või rohkem ülevaatliku pildi erinevate muusikastiilide „tervislikust seisundist” Eestis. Kuigi see showcase-festival on pigem suunatud välisdelegaatidele ja kulissidetagusel networking’ul on pikas perspektiivis ehk isegi suurem kaal kui artistide minikontsertidel, on TMW populaarsus ka kodupubliku seas aasta-aastalt kasvanud. Folgi showcase’ilt astus tänavu läbi igatahes nõnda palju inimesi, et väikseks ei kippunud jääma mitte ainult teatri No99 keldrikorruse jazziklubi, vaid ka suur saal. Meeldejäävamad hetked…
30 aastat esimesest „Tudengijazzist” – just sellise auväärse teetähiseni on jõudnud 14. – 17. märtsini toimuv festival, mis nõukogude ajal oli siinmail üks väheseid väljundeid professionaalsel tasemel jazzmuusika viljelemiseks. Seekord antakse festivalikontsert kolmapäeval Viljandis Pärimusmuusika aidas, neljapäeval Tartus Genialistide klubis, reedel Tallinnas F-hoones ja laupäeval Narva Muusikakoolis. Festivali korraldajad on korduvalt vahetunud, aastast 2011 korraldatakse „Tudengijazzi” aga Eesti Jazzliidu egiidi all ja kunstiliseks juhiks on noor saksofonist Kristjan Mazurtšak.
*
Kuidas sai…
Noor Pärnust pärit lauljanna Anneliis Kits on Eesti muusikas viimastel aastatel tuntust kogunud erinevate ansamblitega nagu näiteks Stereo Spectrum ja State of Zoe. Hiljuti Otsa kooli lõpetanud neiu ilmub „Talvejazzil” publiku ette aga sootuks teistlaadi projektiga. Koos andeka uue põlvkonna pianisti Kirke Karjaga on ta kirjutanud muusikat mitmete Eesti nüüdisluuletajate, teiste seas Doris Kareva ja Karl-Martin Sinijärve, kuid ka vähem tuntud poeetide tekstidele, mis hakkab 18. II kl 17 Kumus…
Raivo Tafenau, Olav Ehala, Ivo Linna, Helena Tulve . . . . – mis ühendab neid küllalt eripalgelisi muusikainimesi? Nad kõik on pärjatud Eesti Raadio aasta muusiku tiitliga, mille väljaandmisel on juba kolmkümmend aastat kestnud traditsioon. Tänavu lisandub sellesse nimistusse Siim Aimla – saksofonist, pedagoog, helilooja, kes ei vaja ilmselt pikemat tutvustamist neile, kes Eesti džässielust vähegi midagi teavad.
*
Intervjuu ilmub sel puhul, et teid on nimetatud Rahvusringhäälingu aasta muusikuks. Võitsite paar aastat tagasi…
Bugge Wesseltofti nimi ei jäta külmaks ka jazzikaugemaid inimesi. 1964. aastal Norras Porsgrunninimelises väikelinnas sündinud pianist ja jazziuuendaja on nu-jazz’i pioneerina andnud nordic sound’i mõistele 1990. aastate keskel uue mõõtme ning tähenduse. Tema pretensioonika pealkirjaga album „New Conception of Jazz” polnud omas ajas grammigi vähem revolutsiooniline kui näiteks Ornette Colemani „The Shape of Jazz to Come” 1960ndatel. 2. detsembril on teda taas oodata Eestisse, kontserdist Kumus loodetakse tänavuse „Jõulujazzi” üht…
Noored filoloogid kirjanduse ja teiste distsipliinide kokkupuutepunkte otsimas
Noored filoloogid. Kirjanduse ja keele piirimail. EFTÜ toimetised III . Koostanud Ave Mattheus ja Anastassia Zabrodskaja. Kirjastus TLÜ EKI , 2011. 396 lk.
Kaua tehtud, kaunikene. Lõpuks on ilmunud Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi juures tegutseva Eesti Filoloogia Teadusliku Üliõpilasseltsi (EFTÜ) toimetiste kolmas väljaanne. Artiklikogumik on osaliselt pandud kokku 2009. aasta emakeelepäeva üliõpilaskonverentsi ettekannetest, kuid mitte ainult.
Kohe-kohe saab Eesti jazzimaastik veel ühe festivali võrra rikkamaks – Tartus alustab „ID eeJazz”. Intrigeeriva pealkirjaga muusikasündmus, mida võiks nimetada ka kunagise „RainbowJazz’i” mantlipärijaks, kannab korraldaja Oleg Pissarenko sõnul eesmärki, et sõna „jazz” omandaks meie kultuuris laiema tähenduse. Ideedest küllastunud muusikat ja kunsti, vaimutoitu ning ka toitu sõna otseses mõttes saab nautida mitmekesise programmiga festivalil 3. – 5. XI.
Jazzifestivale on Eestis päris mitu, kuhu „IDeeJazz” sellel kaardil paigutub ja millega…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
