Toeta

Isabel Mari Jezierska

  • Mõtteid ja täheldusi ajakirjandusseisust Eestis
    Toimetajate roll ajakirjanduses võiks olla arutelukultuuri modereerimine ning selle suunamine faktipõhise ja loogilistele argumentidele tugineva lähenemise poole.
    Sirp

    Mõtteid ja täheldusi ajakirjandusseisust Eestis

    Kerge on muutuda osaks süsteemist ja selle sees olles võibki näida, et see paradigma on ainuõige ja süsteemi toimemehhanismide vastu võidelda ei olegi võimalik.

    Isabel Mari Jezierska
    7 minutit
  • Olga Tokarczuki revolutsioonist, moraalist ja krimiromaanist

    Olga Tokarczuki revolutsioonist, moraalist ja krimiromaanist

    Kirjanikel ei ole õnnestunud inimest reformida, kasvatada inimeses vooruslikkust, juurida temast kurjus. Olga Tokarczuk näibki olevat valinud vaat et vastupidise tee.

    Isabel Mari Jezierska
    6 minutit
  • Mõra jõe kallast mööda
    Ilus minimaalselt hooldatud looduspaik
    Erakogu

    Mõra jõe kallast mööda

    Jalutasin nädala eest Mõra jõe kallast mööda. See on ilmselt üks toredamatest metsaradadest, kus olen Eestis jalutanud. Ilmselt seepärast, et Age oru hoiuala kuulub eramaaomanikele, seega seda matkarada ei halda RMK. Orientiiriks on jõgi, nii ka ei kisenda punased laigud puudel iga kahe meetri tagant: „Oled endiselt õigel teel, mis sest, et ristteid ei ole – oled RMK hallataval maal!“. Minu rõõmuks ei ole seal ka banaalseid pleekinud õppetahvleid kusagil…
    Isabel Mari Jezierska
    1 minut

  • Puupäisusest

    Kui süvariiki kusagilt otsida, siis ilmselt just sealt, kus otsustatakse Eesti metsade saatus. Aga kus otsustatakse?

    „. . . . Nii ilusat kohta, kui Kurgja on, olen ma harva näinud. Ta on täitsa metsa sees Pärnu jõe mõlemal kaldal. Paik on suurepärane, igalt poolt metsaga piiratud, ka minu oma krundi peal on ilus mets. . . .“
    Noor Jakobson 17. jaanuaril 1874. aastal kirjas oma pruudile Julie Thalile.1
    „. . . . viimase viie aastaga on RMKst õnnestunud teha juba…
    Isabel Mari Jezierska
    5 minutit
  • Jumal naerab, kui Jeesus nutab
    Usk ise ei ole üldsegi nii üheplaaniline, kui nii usklikule (religioossele või mittereligioossele) või uskmatule (agnostikule või ateistile) võib paista.
    Piia Ruber

    Jumal naerab, kui Jeesus nutab

    Maailmas, kus suurem osa inimestest on religioossed, on usuline kasvatus oluline mõistmaks inimesi ja maailma.
    „Jeesus astub naise ette, kes on petnud oma abikaasat, et kaitsta teda kivide eest, mida inimesed on varmad naise pihta viskama. Jeesus rahvale: „See inimene, kelle hing on puhas, kes on täiesti süüta, visaku esimene kivi.“ Üks kivi tababki Jeesuse kukalt. Ta pöörab ennast ümber ja ütleb tüdinud häälel: „Ema!““ Selle nalja olevat jutustanud õpetajatele kunagi…
    Isabel Mari Jezierska
    8 minutit
  • Kadunud tütre tagasitulek

    Kadunud tütre tagasitulek

    Pirkko Saisio lahkab romaanis „Kaini tütar“ peenelt armastajate omavahelise mõistmise ja mõistmatuse teemat.

    Isabel Mari Jezierska
    4 minutit
  • „Indoktrineeritud“ üliõpilase vastulause
    Raffael. Ateena kool. Fresko, 1509–1510.
    Wikimedia Commons

    „Indoktrineeritud“ üliõpilase vastulause

    Vaidluses sotsiaalse konstruktsiooni üle on olulised kaks tegurit: miks on humanitaarteadus selle mõiste omaks võtnud ning miks on see teadustöös oluline.

    Isabel Mari Jezierska
    7 minutit
  • Oma hääl
    Christine de Pizan oli esimene naine, kes elatas end kirjutamisega. 41 luule- ja proosateose autor haaras sule majanduslikel põhjustel pärast oma mehe surma. Tema tuntuim teos „Raamat naiste linnast“ on tegelikult allegooria: naisi kaitsev linn on mõistagi Pizani raamat. XV sajandi miniatuuril on kujutatud autorit esmalt koos voorustega ehk Vapruse, Tarkuse ja Õigluse seltsis õppimas ning seejärel teist naist linna ehitamisel abistamas. Sellele teosele on viidanud hiljem paljud naissoost kirjanikud.
    Wikimedia Commons

    Oma hääl

    Kas on õige, et teismelised tüdrukud peavad lugema meeste kirjutatud teoseid, kus raamatu tegelased alandavad naisi?

    Isabel Mari Jezierska
    7 minutit

  • Sööta kivi

    Koputan kivi uksele.
    „See olen mina, tee lahti.
    Tahan tulla sinu sisse,
    vaadata ringi,
    hingata sind kui õhku.“
    „Mine ära,“ ütleb kivi.
    „Ma olen kõvasti kinni.
    Isegi tükkideks lõhutult
    olen ma kõvasti kinni.
    Isegi liivaks hõõrutuna
    ei lase ma kedagi sisse.“
    [—]
    Koputan kivi uksele.
    „See olen mina, tee lahti.“
    „Mul ei ole ust,“ ütleb kivi.
    Wisława Szymborska1
    Mõeldes kõigi nende kivide peale, mis ilmaruumi hubasemaks teevad, ei peaks keegi ennast kunagi üksi tundma, aga märkamata kivide potentsiaali, tuntakse end sellegipoolest üksildasena. Tuleb vaid leida…
    Isabel Mari Jezierska
    4 minutit
Sirp