Toeta

Hille Saluäär

  • ÕSi võimalikkusest

    Uue ÕSi tegemine enam kui viis aastat tagasi algas pauguga. Seni tehtu kuulutati vanamoeliseks, suunav ja soovitav kirjakeelekorraldus ebateaduslikuks. Osa keeleteadlasi ütles end lähtuvat kasutuspõhisest keeleteooriast, mille kohaselt keelt saab ainult vaadelda, ning asus ÕSi asemel Sõnaveebis tegema tänapäeva eesti keelt kirjeldavat ühendsõnastikku, mis saab oma materjali suurest veebikorpusest.
    Hakatuseks solvati ära keelehooldajad – eesti keele õpetajad ja keeletoimetajad, kelle ülesanne seni kehtinud keelekorralduspõhimõtete järgi oli vahendada keeleteadlaste ja -korraldajate antud…
    Hille Saluäär
    3 minutit
  • ,

    Eesti väike suurkeel. Pidukõne

    Oleme harjunud Eestist mõtlema kui väikeriigist. Seda Eesti kahtlemata on: väike maa, vähe rahvast. Niisamuti oleme harjunud eesti keelest mõtlema kui väljasuremiskursil väikekeelest, liivlaste kurbus kuklas.
    Ometi on K. J. Petersoni unistus keelest, mis laulutuules endale igavikku otsib, ju täitunud. Maakeelest sai sada aastat pärast Kristjan Jaagu õhkamist täisväärtuslik kirjakeel – teaduse, seaduse, ilukirjanduse keel. Veel sajand hiljem on eesti keel üks Euroopa Liidu ametlikke keeli, võrdne arvult palju suuremate rahvaste omaga.
    UNESCO…
    Hille Saluäär
    3 minutit
  • Ideaalitust keelekorraldusest igaühe keelehooldeni
    Pildil Nami-Nami lihtne kanapilaff. Sõnaveebi ühendsõnastiku ja valmiva ÕS 2025 järgi pilaff (trg pilav < vanaprs pilāw), plov (vene плов), plohv ja ploff. Veebitekstides on kohatud ka bilaffi ja bloffi. Kas keelerikkus või kirjakeele lagunemine?     
     Kaare Sova

    Ideaalitust keelekorraldusest igaühe keelehooldeni

    Kartmata aia ja aiaaugu süüdistust, väidan, et suhtumine eesti keele säilimisse, kaitsmisse, korraldamisse ja hooldamisse sarnaneb suhtumisega kliimakriisi.

    Hille Saluäär
    7 minutit
  • Sõnadest ei saa isu täis ehk Elukestva emakeeleõppe kaitseks
    Suunamudija roosabanaanike Twitteris. Kas tore sõnamäng või sõnade kiiresti muutuva tähenduse näide?
    Kuvatõmmis

    Sõnadest ei saa isu täis ehk Elukestva emakeeleõppe kaitseks

    „Küll sa oled kõhnake,“ sõnas Kuumees. „Kas sa tahaksid midagi süüa?“
    „Jaa!“ vastas tiiger. „Mulle maitseksid sõnad.“1
    Filoloog armastab sõnu (kr phileō + logos, ’armastan’ + ’sõna’), sõna-sõnalt. Olen filoloog ja täpselt nagu tiiger tuntud lasteraamatus, saan ma sõnadest söönuks ja joonuks, vahel ka joobnuks. Mulle meeldib neist mõelda, neid lahata, nende maitsenüansse tunda. Mõned sõnad on tuttavad ja tavalised nagu leib või pannkook, mõned uued ja võõrad nagu eksootilised ritsikaroad, mõned…
    Hille Saluäär
    6 minutit
Sirp