Klassikaliste suurvormide ühendamine tänapäevaste muusikastiilidega on riskantne ettevõtmine ja harva tuleb siin ette tõelisi õnnestumisi.
Oratoorium „Kristus“ 5. IX Tallinna metodistikirikus. Autor ja kunstiline juht Kaari Sillamaa, orkestriseade autor Kristo Matson, lavastaja-kunstnik Janika Sillamaa, valguskunstnik Elerin Tammel, helimeister Rauno Avel. Laval Madis Arro, Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Getter Jaani, Karl-Erik Kudu, Kaarel Orumägi, Kaarel Raidam, Karl Manfred Maran, Kalev Pallon, Hans Kristian Õis, Politsei- ja Piirivalveorkester…
Haapsalu vanamuusikafestival tõi kuulajate ette tuntud ja vähem tuntud muusikateosed ebatavalistes seadetes ning pakkus erakordseid elamusi.
XXVII Haapsalu vanamuusikafestival 23. – 26. VII. Korraldaja muusikaühing Studio Vocale. Esinejad Haapsalu Festivali Barokkorkester ja Voces Tallinn (dirigent Toomas Siitan, harfil Andrew Lawrence-King, solistid James Gilchrist, Maria Valdmaa, Katariina Heikkilä, Risto Joost, Alvar Tiisler), barokkorkester Arte dei Suonatori ja Uku Joller, Paolo Pandolfo, ansambel Floridante, Tuuli Lindeberg ja Eero Palviainen, Vox…
Lühike, napilt tunniajane kontsert, hõre aplaus. Ei dirigenti, ei lilli, ei ovatsioone, ei lisapalu, ent saalis istusid vanad head kontsertide stammkunded.
ERSO kontsert „Hakkab juba kujunema“ 12. VI Estonia kontserdisaalis. ERSO keelpilliorkester, kontsertmeister Triin Ruubel-Lilleberg. Kavas Wolfgang Amadeus Mozarti, Alessandro Marcello (oboesolist Guido Gualandi), Claude Debussy (harfisolist Iván Bragado Poveda), Jean Françaix’ (fagotisolist Peeter Sarapuu) looming.
Nagu reedeti ikka, jõudsid ka eelmisel nädalal minu postkasti Eesti Päevalehe LP ja Sirp.…
Märtsikuu tihe ja külluslik kontserdikava on vaid virvendav mälestus millestki, mida enam ei ole.
Küll tahaks seda artiklit kirjutada nii, et võiks koroonaviiruse teemast mööda minna, aga ilmselgelt ei ole see olukorda arvestades võimalik. Üleöö oleks justkui tekkinud kaks erinevat elu: enne ja pärast. Praegu tundub helesinise unenäona see päev, kui mul paluti kirjutada märtsikuu muusikaelu ülevaade. Sain kontserdinimekirja ja tegemist oli kui ülekuhjatud pidulauaga, kus segamini…
Üks mu lemmikajakirju on BBC Music, kust loen erilise huviga muusikakriitiku ja kolumnisti Richard Morrisoni kirjutisi. Eelmise aasta oktoobrikuu numbris oli ta võtnud teemaks muusikute „panuse“ kliimamuutusse. Praegu, mil kogu muusikaelu on täielikult seiskunud, võib sellest kirjutamine mõjuda soola raputamisena haavale. Aga võib-olla peabki pärast sellist raputust üht-teist ümber korraldama. Mõned keskkonnale kahjulikud ilmingud, millest Morrison kirjutab, ei tule üllatusena: orkestrite ja ansamblite reisimine lennukiga, suured muusikafestivalid, kuhu tulevad kokku…
Ingely Laiv jäi meelde hingestatud interpretatsiooni ja pilli kauni kõlaga, Jakob Teppo klaverikõla oli väga värvikas ja mitmeplaaniline.
Ingely Laiv (oboe, inglissarv) ja Jakob Teppo (klaver) 26. I Mustpeade maja valges saalis. Kavas Tõnu Kõrvitsa, Henri Dutilleux’, Camille Saint-Saënsi, Eduard Oja, Maurice Raveli ja Pärt Uusbergi (uudisteos) looming.
Vaid veidi vähem kui kuu on jäänud järgmise telekonkursi „Klassikatähed“ alguseni ning selle ootuses on huvitav vaadata-kuulata, kuidas läheb…
Corelli Musicu aastalõpukontsertide kava tõestas taas, kui palju on maailmas head muusikat, millest me veel midagi ei tea ja mis ootab avastamist.
Jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“ 30. XI 2019 – 6. I 2020 Raplas, Tallinnas, Kernus, Tartus ja Keila-Joal. Kunstiline juht Mail Sildos.
Kuidas lahendada jõulukontserdi korraldamise valem, et meelitada jõulumuusikast üleküllastunud publikut kuulama? Võtta kavva ainult tuntud teosed või üllatada millegi uuega? Esimese puhul on võimalik reaktsioon, et…
Udo Kasemets oli väsimatu avangardmuusika eest võitleja: ta tegi seda suure järjekindlusega ja kutsus noori muusikuid uue muusikalise mõtlemise nimel barrikaadidele tõusma.
Rokkooperis „Põhjaneitsi“ kujutatakse halli massi ja sellest erineva üksikisiku vastasseisu, mille aktuaalsus on tänapäeval niisama terav kui 1980ndatel.
Rokkooper „Põhjaneitsi“ 9. XI Estonia kontserdisaalis. Heliloojad Raimo Kangro ja Andres Valkonen, libretist Andres Jaaksoo Kārlis Skalbe ainetel, laulutekstide autorid Andres Jaaksoo ja Leelo Tungal. Esitajad Mikk Tammepõld, Tamar Nugis, Tanel Padar, Nele-Liis Vaiksoo, Kärt Tomingas jt solistid, Rahvusooperi Estonia ooperikoori naisrühm, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Kristjan…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Küsimus, kuidas tuua pillimees taastootva produtseerija rollist teose kaasvastutajaks, huvitas Udo Kasemetsa väga. Tema teostest võibki rääkida kui avatud partituuridest, kus esitajal, aga ka kuulajal on suur roll.Andrew Timar
Sergei Prokofjevi esimeses viiulikontserdis D-duur soleeris jaapanlanna Sayaka Shoji. Viiuldajale ei ole teos kerge: kuna puudub klassikalisele kontserdile iseloomulik orkestri ja solisti vaheldumine, tähendab see solistile peaaegu katkematut mängimist.Kaupo Kikkas