-
AILI KÜNSTLER: Uut Eesti Keele Instituudi e-keelenõu portaali (aadressil http://kn.eki.ee/), mida rahastati 2013. aasta riiklikust programmist „Eesti keeletehnoloogia 2011–2017”, tutvustasite esmakordselt Eesti keeletehnoloogia konverentsil aprilli lõpus. Laiem avalikkus sai sest teada eesti keele riigieksami päeval 30. aprillil „Terevisioonist”, kus portaali projektijuht Arvi Tavast arvas, et varsti võiks eksamil kasutada ÕSi otse veebist. Seejuures tuli ta välja arvamusega, et eriti on uut portaali vajanud keeletoimetajad, aga lisaks on see mõeldud neilegi,…
-
AILI KÜNSTLER: „Eesti keele käsiraamatus” on ära toodud pikk nimistu ilmingutest, mille puhul ei taheta kas kartuse, uskumuse või sündsuse pärast asja-olendit-nähtust otse nimetada.1 Peale inimese intiimsfääri puudutavate sõnade tundub eriti muutumisaldis olevat poliitikaga seotud sõnavara. Näiteks Eva Piirimäe on poliitikafilosoofia terminoloogia kujundajana jätnud mulje, et politoloogias tahetakse hakata juurutama eesti rahvuse asemel sõna natsioon n-ö Prantsusmaa prantslase tähenduses, hakata seega nimetama kõiki Eesti kodanikke eestlasteks.2 Rahvusest on miskipärast tehtud…
-
AILI KÜNSTLER: Omaenda kogemuste järgi tuleb öelda, et patsiendi pärast ei pea mures olema üksnes need mujalt pärit arstid, kes uustulnukana värske eesti keele oskusega oma ametis. Ravimiinfoleht jätab sageli lugeja kukalt kratsima. Tihtipeale ei aita ka soovitus „pidada nõu arsti või apteekriga”. Hiljuti seletas üks arst Vikerraadios saatejuhile, et hallkaest ei maksa ikka rääkida, sest see pole täpne, tarvitatagu ikka sõna „katarakt”. 1977. aastast on Eestis tegutsenud meditsiiniterminoloogia komisjon, mille…
-
Millised muutused meie keeleruumis rõõmu teevad ja millised mitte nii väga?
Olete kõik kutsutud tänasel emakeelepäeval haridus- ja teadusministeeriumi Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis korraldatud keeleteoliste austamise üritusele, millelt teeb algusega kell 14 otseülekande Tartu ülikooli multimeediakeskus.1 Emakeelepäeval on paslik igaühelt eraldi aru pärida tema tegemiste kohta ja kõigilt küsida, millised muutused meie keeleruumis rõõmu teevad ja millised mitte nii väga.
-
-
-
Aili Künstler: Terminoloogia- ja õigekeelsusmees Rein Kull on oma Wiedemanni auhinna kõnes öelnud, et instituudi kõrval on tulnud keelenõu anda „ka väljaspool instituuti, väikese liialdusega öeldes sõna tõsises mõttes väga erinevates kohtades, olgu siis saunas, teatris või kuskil pool mujalgi . . . .”. Kes tänapäeval nõu küsib ja kus?
Maire Raadik, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja, „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013” toimetaja: Rein Kulli öeldu on õige ka praegu, sest keelenõu küsitakse tõesti olenemata ajast…
-
Aili Künstler: Õigekeelsussõnaraamat ja seletav sõnaraamat on küllap teada igaühele, kes koolis käinud, ja neid ollakse harjunud kasutama nii raamatuna kui elektroonilises versioonis. Nüüd on pruukimiseks lisandunud selliseid sõnaraamatutüüpe, mida eesti keeles seni pole võtta olnud.
Mati Hint: 2012. aasta andis mitu meile harjumuspäratut või uut sõnaraamatut. Mõni – „Eesti etümoloogiasõnaraamat” ja Silvi Vare „Eesti keele sõnapered” – on saanud väärilist tähelepanu, mõni mitte, näiteks Irene Tiiveli „Inglise meel inglise keeles.…
-
Ersa-mokša kultuuriühingu Sjatko eestvedamisel ja TLÜ muuseumi kaaskorraldusel sai 10. detsembril TLÜs teadusinfokeskuses teoks eesti keeleteadlase, rahvusvaheliselt tunnustatud fennougristi ja TLÜ esimese emeriitprofessori Valdek Palli mälestusõhtu.
-
10. septembril peeti Emakeele Seltsis Jüri Viikbergi sünnipäeva kõnekoosolekuga EKI suures saalis.
