-
Juba 2007. aasta detsembri Keele Infolehes on kirjas, et „Eesti Õigustõlke Keskuse loodud ESTERMi andmebaas vajab hädasti täiendamist ja uuendamist”. Siiani on mulle jäänud mulje, et see terminibaas on puutunud nii Justiitsministeeriumisse kui EKI Eesti Terminoloogia Keskusesse ja selle täiendamine toiminud ebaregulaarselt. Ka selle aasta novembrilõpu Euroopa Liidu tõlkeüksuste institutsioonidevahelisel koosolekul leiti, et on väga vaja ühte pidevalt ajakohastatavat terminiandmebaasi. Kas jaanuarist 2009 on see ainult EKI ülesanne ja olukord…
-
Seminaril olid võrdselt tähelepanu all nii üld- kui ka oskuskeelekorraldus. Oskuskeel on küll valdkonnakesksem ning allutatud rangematele normidele, kuid põimub tihedalt üldkeelega. Kõneldi erialakeelest, selle probleemidest, ohtudest, võimalustest, allikatest. Üldkeeleküsimustest, sh nimekirjutusest ja keelenõuandest, rääkisid EKI vanemteadur Peeter Päll ja vanemkeelekorraldaja Sirje Mäearu. Terminoloogiat ja standardeid käsitlesid rahvusraamatukogu asjatundjad.
Seminari korraldasid kolmandat aastat koostöös Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Vt http://www.nlib.ee/64454
-
Hõimurahvaste programm koostöös Soome-ugri Kirjanduste Assotsiatsiooniga andis tänavu teist korda välja hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna, et tunnustada viimase nelja aasta jooksul ilmunud uurali keelkonda kuuluvate omariikluseta hõimurahvaste omakeelseid kirjandusteoseid. Tõlkekirjanduse kategoorias said auhinna sina Aleksis Kivi romaani „Seitse venda” tõlkimise eest mäemari keelde. Siinkohal vestlen küll sinu kui tõlkijaga ajendatult ennekõike sellest, et novembri keskpaigas tutvustasid soomeugri sõnaraamatuseminaril oma uut tõlget: mäemari keeles saab nüüd lugeda ka Viivi Luige romaani „Seitsmes…
-
Koosmeele auhinna pälvinud Eesti Ukrainlaste Kongressi juhataja Vira Konik rõhutas oma ukrainakeelses tänukõnes (pildil temast paremal tõlk Roman Vinart?uk) AEFile selle juhataja Mall Hellami ja nõukogu esimehe Linnar Viigi isikus nii Eesti valitsuse kui ka kodanikuühenduste reaktsioonikiirust Oran?i revolutsiooni toetamisel. sven tupits
-
-
Tõlkekulud on Euroopa Parlamendi administratsiooni suurim kuluartikkel, suulise ja kirjaliku tõlke (suurkogu materjalid valmivad 20 keeles) võtavad kolmandiku sekretariaadi ülalpidamiskuludest ning tõlke ja tõlkijaid on 1500 ringis. Tõlkekabiinide juurdeehitamise vajadusest räägiti juba 2003. aastal, kui Brüsseli peaistungitesaali laiendama asuti. Iga liikmesriigi keele katmiseks palgatakse keskeltläbi 35 inimest. 2004. aasta oktoobri seisuga väitis EP pressisekretär Elina Viilup, et kvalifitseeritud tõlke siiski ei jätku. Eesti tõlke läheb täiskogu istungite päeval vaja 12,…
-
Krista Kaer: Sageli saab eestikeelse teksti sõna-sõnalt inglise keelde tagasi tõlkida
Varrakus on kirjastatud palju tõlketeoseid, mis nõuavad tõlkijalt suurt sisulist asjatundmist ja stilistilist andekust. Olen kuulnud mitmelt poolt, et tahate põhimõtteliselt läbi ajada toimetajata.
-
Rahvusest, see on eestlusest, räägitakse teatavasti siis, kui asjalood selles osas halvad. See, et Välis-Eesti Ühing otsustas oma 10. tegevusaastat tähistada 29. I Tallinna raekojas nimelt pealkirja all ?Eestluse alustalad?, pole ilmselt juhus.
-
Livia Viitol, E. Vilde ja A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumi direktori kt.
-
Juhuse tahtel 1980ndatel onu juurde Tallinnasse Balti laevaremonditehasesse tööle tulnud mäemari Valeri Alikov (luuletajanimega Valeri Mikor), kelle mari kirjanduse ülevaade nüüd siinsamas Sirbis üllitamist leidnud, on näiteks veendunud, et oma rahvast saab ta kõige paremini aidata Helsingi ja Tartu ülikoolis tegutsedes ja tõlkides (näiteks marikeelne Tammsaare on tema nägu). Talle oli üllatav, et kodus tema marikeelset luulet lugenud inimesed ütlesid talle: ?Meile meeldivad su mõtted, sa räägid meie nimel.? Poeet…
