-
Seoses uue keeleseaduse eelnõukava arutamisega on ajakirjanduskeel pool aastat tihedalt kõneaineks olnud. Meedia keelekasutusega ei olda sageli rahul, kes millistel põhjustel, sõltub nuriseja eelistustest-kompetentsist. Ometi jõudsid keeleteadlased ning haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud 28. septembril ajakirjanduskeele seminaril arusaamiseni, et kirjakeele normi järgimise kohustus üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaannetes, sh veebiväljaannetes (v.a kunstiline tekst), nagu see esialgses eelnõukavas kirja oli pandud, ei tule kõne alla. Vähemalt seadusega seda tagada pole võimalik. Kuidas käib Tartu…
-
Millise meediaga haakuvad Eesti teismelised?
2008. aastal viidi läbi HTM-TLÜ lepinguline uurimus lugemuse kohta, selles osales 914 õpilast 9. ja 11. klassist üle Eesti. Tulemuste järgi võib öelda, Eesti teismelised on kõigesööjad: nad vaatavad televiisorit, uurivad Interneti-tekste kui ka loevad paberil ajalehti ajakirju. Vahest raadio on noorte seas kõige vähem populaarne – kui seda üldse kuulatakse, siis pigem selliseid raadiokanaleid, mis pakuvad rohkelt muusikat. Meediatekstide kohta võib öelda, et kui veebi-…
-
Suvest saadik on arutatud uue keeleseaduse, avalikkuses eriti innukalt ajakirjanduskeelt ähvardanud normeerimise üle. Taasasutamisel on Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts. Kas seltsi liikmed on juba esitanud oma arvamuse keeleseaduse ajakirjanduskeelt käsitleva osa kohta? Milline on teie arvamus? Kas keeleseadusega peaks meediakeelt kuidagi reguleerima?
Seltsi liikmed selle üle veel arutanud ei ole. Meil on olnud ka alles üks koosolek 20. novembril (vt htpp://mail.jrnl.ut.ee/akad_ selts). Aga küllap see jutuks tuleb, sest minu mulje…
-
Sirje Nilbe , „Eesti märksõnastiku” programmi juhte, Eesti Rahvusraamatukogu normandmete osakonna juhataja-peaspetsialist, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on kuulutanud teadusraamatukogude 2009. aasta teoks „Eesti märksõnastiku” (EMS), mille tegemist juhtisite koos Tiiu Tarkpeaga. Selle aasta maikuuni oli olemas kaks universaalset märksõnastikku. Nüüd on üks ja ainus. Miks otsustati need liita?
Seni oli nii, et enamik Eesti raamatukogusid kasutas oma raamatute märksõnastamiseks ja infootsinguks rahvusraamatukogus koostatud „Eesti üldist märksõnastikku” (EÜM), Tartu ülikooli raamatukogu aga…
-
JAAK VILLER, HTMi keeleosakonna juhataja, milline saab uue keeleseaduse olemus põhimõtteliselt olla? Kas ja kuidas hakatakse seadusega mõjutama ajakirjanduskeelt?
Nii nagu iga seaduse puhul seisis ka keeleseaduse komisjon valiku ees, kas sätestada kõik uue seaduse eesmärgid regulatiivselt või deklaratsioonina. Komisjonis kaasa töötanud ja seda konsulteerinud juristid toetasid probleemsete valdkondade puhul regulatsioone, mis sisaldavad ühemõtteliselt kindlaid kohustusi, võimaldavad riiklikku järelevalvet ja vastutaja mõjutamist rikkumiste korral. Olgu siis selleks tähelepanu juhtimine märgukirjaga, ettekirjutus …
-
Rändevoogude kasvust on saanud üks 21. sajandi suuremaid probleeme. Euroopa Liidus võeti Prantsusmaa eesistumise ajal vastu Euroopa sisserände- ja varjupaigapakt. Uusimmigrantidele suunatud tegevus tundub olevat viimasel ajal Eestiski aktiveerunud. Mida kujutab endast Eesti esimene uusimmigrantide kohanemisprogramm?
Monika Kopti, Integratsiooni Sihtasutuse kommunikatsioonijuht:
Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel valmistab Tallinna ülikool ette Eesti esimest uusimmigrantide ehk kolmandate riikide kodanike kohanemisprogrammi nende paremaks lõimimiseks Eesti ühiskonnaga. Kohanemisprogramm on mõeldud kasutamiseks nii avalikus kui erasektoris. EL…
-
Võiks arvata, et kui võru keelt on uues keeleseaduse projektis nimetatud eesti keele erikujuks, siis, kuna tegemist on eesti keelega, võiks sel olla õigus piirkondlikus kontekstis ka ainuke infokandja olla? Millise sõnastusega võrukesed soovivad oma keele õigusi uues keeleseaduses kaitsta?
Sulev Iva, võru keele uurija ning õpetaja:
Seadusekavast küll võru keelele sellist õigust välja ei loe, ka mitte eesti keele erikujuna. Eelnõu määrab nii ameti-, teabe- kui ajakirjanduskeeleks eesti keele. Eesti…
-
Võiks arvata, et kui võru keelt on uues keeleseaduse projektis nimetatud eesti keele erikujuks, siis, kuna tegemist on eesti keelega, võiks sel olla õigus piirkondlikus kontekstis ka ainuke infokandja olla? Millise sõnastusega võrukesed soovivad oma keele õigusi uues keeleseaduses kaitsta?
Sulev Iva, võru keele uurija ning õpetaja:
Seadusekavast küll võru keelele sellist õigust välja ei loe, ka mitte eesti keele erikujuna. Eelnõu määrab nii ameti-, teabe- kui ajakirjanduskeeleks eesti keele. Eesti…
-
Tegemisel on uus keeleseadus. Mismoodi annab sellega kaitsta meie viimasel ajal uut elujõudu koguvaid paikkondlikke põliskeeli-murdeid?
Tõnu Tender, HTMi keeleosakonna nõunik, Eesti keelenõukogu (EKN) liige: Esmalt paar sõna Eesti paikkondlike põliskeeltemurrete valdkonnas tehtust. Meie õigusaktides tähistab neid termin „eesti keele piirkondlikud erikujud”. Eesti keele arendamise strateegia (EKAS, 2004) on seadnud eesmärgiks luua tingimused eesti keele piirkondlike erikujude kasutamiseks ja säilitamiseks kultuuriväärtusena, eesti kirjakeele arendamise ühe allikana ja kohaliku eesti identiteedi…
-
Intervjuu riigikogu põhiseaduskomisjoni ja Euroopa Rassismi- ja Sallimatuse-vastase Komitee liikme Mart Nutiga
Aili Künstler: Euroopa parlamendi 24.03.2009 resolutsioonist mitmekeelsuse kui Euroopa rikkuse ja ühise kohustuse kohta loeme, et „ELi vähemuskeeled on Euroopa piirkondlikud ja vähem kasutatavad keeled” ning muu hulgas: „24. ergutab ja toetab vähemuskeelte, kohalike ja võõrkeelte lisamist mittekohustuslikus korras koolide õppekavasse ja/või kogukonnale avatud õppetööväliste tegevuste hulka”, „29. soovitab eelkõige piirialadel toetada naaberriikide ja -piirkondade keelte õppimist”, „42. kutsub…
