Kommenteerivad NJORD Advokaadibüroo vandeadvokaat Karolina Ullman ja patendibüroo Synest patendivolinik Anneli Kang:
„Autoriõigus kaitseb autorit tema loodud teoste loata kopeerimise eest. Autoriõigusega on kaitstud Malle Leisi looming ja need õigused tekkisid tema teostele automaatselt nende loomisel.
Kaubamärgi roll on aga aidata tarbijatel leida turult üles kindla ettevõtja tooted-teenused ja eristada neid teistest analoogsetest toodetest-teenustest. Ainuõiguse kasutada tähist kindlatel kaupadel või teenustel saab ettevõtja kaubamärgi registreerimise teel. Kaubamärk „MALLE LEIS“ registreeriti Euroopa Liidu kaubamärgina, kuna Leisi pärijad tegutsevad ka väljaspool Eestit – näiteks on asutatud loomeresidentuur Itaalias.
Registreeritud kaubamärk aitab ettevõtjal kaitsta oma brändi ja võimaliku rikkumise korral oma õigusi jõustada. Arvestades, et Malle Leisi pärijad pakuvad kaubamärgi „MALLE LEIS“ alt erinevaid tooteid, toimib kaubamärk tarbija jaoks ka kvaliteedimärgina.“
Malle Leisi pärijad Sandra ja Henrik Jõgeva registreerisid kunstnikust ema nime kaubamärgina, millega said kaitse mh maalidele, trükistele, rõivastele, kunstiteoste müügile, näituste korraldamisele ja majutuse pakkumisele. Tulevikus peavad kolmandad isikud olema ettevaatlikud Leisi nime kasutamisel neis valdkondades ilma kaubamärgiomaniku loata.
Kui kunstnik sureb, lähevad tema autoriõigused üle pärijatele. Eestis kehtib autoriõigus 70 aastat pärast autori surma, mille jooksul pärijad saavad kontrollida ja suunata teoste kasutamist. Kunstniku nimele autoriõiguse kaitse aga ei laiene – ometi on see oluline osa autori pärandist ja selle kasutamise vastu äritegevuses on sageli ka suur huvi. Seepärast võib pärijatele täiendava kaitse anda kunstniku nime registreerimine kaubamärgina.
Oma ema pärandi tõhusamale kaitsele on asunud kunstnik Malle Leisi pärijad, kes veebruaris registreerisid oma äriühingu Malle Leis Estate nimele kaubamärgi „MALLE LEIS“. Pärijate Sandra ja Henrik Jõgeva sõnul ei olnud see pelgalt sentimentaalne otsus, vaid läbimõeldud samm oma ema töö ja maine kaitseks.
Kontrollimatud võltsingud ja hall ala näitustega
Sandra Jõgeva sõnul puutuvad nad pärijatena sageli kokku õigusrikkumistega Malle Leisi maalide võltsingute näol, mida tuleb ette pea igal oksjonihooajal.
„Paraku ei vastuta Eestis enamik galeriisid ja oksjonimajasid selle eest, et nende kliendid saaksid kunstiklassikat, mitte odavaid koopiaid. Kontrollmehhanisme sisuliselt pole ega ka kohti, kus saaks lasta teha mõistliku hinnaga adekvaatset ekspertiisi,“ on Jõgeva sõnul sedalaadi rikkumisi keeruline ära hoida.
Samuti on Jõgeva väitel Eestis kombeks, et kunstnikku võidakse näitusel kureerida ning võtta muuseumikogust kunstniku teoseid sellest pärijaid teavitamata. Jõgeva ütleb, et on olukorra kohta teinud järelepärimise Eesti Autorite Ühingule (EAÜ). Sealt on pärija sõnul vastatud, et kollektiivse esindamise organisatsioonid ei teosta eksponeerimisõigust, vaid galeriid ja muuseumid peaksid näituste korraldamisel ise otse kunstnikega ühendust võtma. Pärast kunstniku surma võib see jääda tegemata, sest puudub info pärijate kohta: kunstnike pärijaid – nagu tegelikult ka kunstnikke endid –, kes on astunud EAÜ liikmeks, on autorite ühingu andmetel vähe.
Kuigi tegu on juriidiliselt halli alaga, rõhutab Leisi tütar, et näitusekorraldajad võiksid pärijaid vähemalt informeerida ja kutsuda neid näituse avamisele – kui mitte enamat.
Takistada pole plaanis
Juriidilise ebakindluse vähendamiseks ja ema pärandi üle suurema kontrolli saamiseks asutasid Jõgevad 2024. aastal osaühingu Malle Leis Estate. Selleks saadi innustust Anu Põdra ja Ülo Soosteri pärijatelt, kes juba olid registreerinud kunstnike pärandi esindamiseks juriidilised isikud. Samal aastal esitati täiendava kaitsemeetmena taotlus kaubamärgile „MALLE LEIS“, mis 2025. aasta veebruaris ka registreeritud sai. Nii äriühingu kui kaubamärgi registreerimisel saadi abi advokaadibüroost NJORD.
„Olime juba mõni kuu enne äriühingu asutamist otsustanud, et hakkame valmistama Malle Leisi loomingust žikleesid. Sellele lisandus orgaaniliselt idee hakata valmistama ema loomingu põhjal siidrätte. 2024. aastaks olime nende Malle Leisi loomingust tõukuvate toodete ideega sealmaal, et aeg oli küps Malle Leisi kaubamärgi registreerimiseks,“ selgitab Jõgeva kaubamärgi registreerimise tagamaid. Kaubamärk registreeriti Euroopa Liidu intellektuaalomandi ametis ja kaitse sellega saadi maalidele, trükistele, rõivastele, kunstiteoste müügile, haridus- ja kultuuriteenustele, näituste korraldamisele, filmide loomisele ja majutusteenustele.
Jõgeva tõdeb, et kaubamärk registreeritigi eelkõige eesmärgiga kaitsta enda välja töötatud tooteid-teenuseid ning sellega ei ole plaanis takistada teistel Malle Leisi kohta avaldada raamatuid või korraldada Malle Leisi näitusi. Siiski tuleb tähele panna, et sellise õiguse kaubamärgi registreerimine äriühingule sisuliselt annab. See tähendab, et kui edaspidi soovivad kolmandad isikud ärieesmärkidel kasutada näiteks trükistel tähist „MALLE LEIS“ või tähistada selle nimega näitust või filmi, peaksid nad ettevaatuse mõttes kaubamärgiomanikult selleks luba küsima.
Jõgeva tõdeb, et ta on kunstnikkonnalt saanud kaubamärgi registreerimise kohta vaid positiivset tagasisidet. Plaanis on jätkata ka Malle Leisi loomingust inspireeritud toodete portfelli laiendamist.
