„Kultuuri-ja loomesektor on üks suurima löögi saanud valdkondadest koroonakriisis ning kriisist taastumine võtab veel aastaid. Kuid järgmise kümnendi üks suurimaid eesmärke on kindlasti kultuuritöötajate keskmise töötasu suurendamine lähedamale riigi keskmisele töötasule, vääriline tasu aitab tagada ka järelkasvu. Palk peab tõusma nii vabakutselistel, kohalike omavalitsuste kui ka riigi kultuuritöötajatel,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik.

„Meie ambitsioon on töötada välja Euroopa parima vabakutseliste süsteem, mille koostamisega oleme juba alustanud. Kultuurivaldkonna vabakutselistel peavad olema sotsiaalsed garantiid, võimalus käia arsti juures ja vanaduspõlves pension,“ täpsustas minister.

„Selleks, et eesti kaasaegne kultuur oleks maailmas edukas ja elujõuline, tuleb tegeleda digitaliseerimisega. Tuleviku põlvkonnad tarbivad kultuuri aina enam nutiseadmete abil, meie kultuuri kohalolek digitaalses maailmas on kultuuri kestlikkuse sisukohal ülimalt oluline. Juba töötame ka digikultuuri strateegia kallal, kus kaardistame täpsemalt tänase olukorra ja seame edasised sihid,“ lisas Terik.

Arengukava koostamisel on arvesse võetud erinevaid analüüse ja uuringuid, ekspertarvamusi, rahvusvahelise tasandi dokumente, avalike arutelude ja kaasamisürituste tulemusi ning „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ elluviimise hindamise tulemusi.

Dokumendi täisteksti saab lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehelt.