2. Ei ole kindel, kas on õigem öelda „karta” või „loota” elustiili ja hoiakute muutumist. Mingil moel tuleb muudatusi kindlasti, nii positiivses kui negatiivses plaanis. Loota tasub energiakandjate ja toiduainete hinnatõusust tulenevat säästlikumat elu- ja mõttestiili. Karta tasub mitmesuguseid uusi piiranguid, regulatsioone ja muud sellist, mis viib läänemaailma pisikeste sammukestega kasvava totalitaarsuse suunas. Inimese vabadusi ja iseolemise ning -otsustamise õigusi on juba niigi järjest piiratud. Olgu näiteina toodud reisijate kontrollimine lennujaamades, piirangud kaasavõetavatele esemetele, jälgimiskaamerate arvukuse kiire kasv avalikus ruumis, mitmed Euroopa Liidu regulatsioonid, „poliitiline korrektsus” või miks mitte ka suitsetajate õiguste piiramine, mistõttu neil, erinevalt näiteks homodest, ei ole võimalik isegi omasugustele mõeldud baare avada. Võimalik oleks ka laenamiskultuuri muutus, kuid sellele ei maksa väga loota, laenubuumid ei ole välistatud ka tulevikus.
3. Mitmed mittelääne kultuurid kindlasti püüavad seda teed käia. Omaette küsimus on, kas see õnnestub. Üks põhjus on globaliseerumine, kuid usun siiski ka selles protsessis säilivat võimalust kohaliku eripära säilimiseks. Teine põhjus (eelkõige abi vajavates riikides on väljast koos abikäega tulev surve muutuda läänemaailma sarnaseks ja abisõltuvuse teke. Kahetsusväärselt tihti püütakse teistele kultuurikeskkondadele peale suruda oma mudeleid. Sobimatusse pinnasesse istutatud taim võib olla väga väärtuslik, kuid känguda või siis anda väärastunud vilju. Läänemaailmal on kalduvus arvata, et nende ühiskonnamudel on ainuvõimalik. Iga ühiskond peaks aga ise oma tee valima ja teistsugune mudel ei pruugi vältimatult halb olla, see on lihtsalt teistsugune. Täiesti pingevaba iseolemine on aga tänapäeva maailmas praktiliselt võimatu. Globaalsed probleemid puudutavad kõiki ja kardan, et pinged maailmas pigem kasvavad kui kahanevad.
4. Praegune Venemaa elukorraldus on ohtlik eelkõige talle enesele. Kuid Venemaa on potentsiaalne ohuallikas ka Eesti jaoks. Seniste arengutendentside jätkudes võib Venemaa kujutada ohtu ka läänele, kuid kindlasti vähemal määral ja teistsuguses vormis kui mõnele väikesele naaberriigile. Venemaa püüab praegu oma malli järgi ümber kujundada Euroopa ja maailma julgeolekuarhitektuuri, soovimata täita olemasolevast arhitektuurist tulenevaid kohustusi. Venemaa on potentsiaalne ohuallikas, kui ta on liiga tugev või liiga nõrk. Praegu on ta vahepealses seisus, kuigi tunneb muskleid paisumas. Väga tugevaks Venemaa lähitulevikus ilmselt ei kujune, kuid siseprobleemidest tulenev nõrgenemine on võimalik. Nõrkuse saabudes võib aga Venemaa juhtkond tunda seletamatut soovi näidata, et ta on endiselt täis elujõudu ja teha seda mõne väikeriigi arvel … TsaariVenemaa, Nõukogude Liidu ja kaasaegse turumajanduse elementide sümbioos võib anda väga kummalise tulemuse, mis erilist optimismi ei sisenda. Mitmete lääneriikide liidrid arvavad, et nad tunnevad Venemaad ja saavad sealsete liidritega hakkama. Nad eksivad … Venemaa dirigeerib rahvusvahelist orkestrit praegu palju rohkem kui arvatakse.
