3. Siin on vastuolu: kultuuride  paljusus on õhtumaise kultuuri rüpes sündinud idee ja euroopaliku globaalse kapitalismi ühe haru, turismitööstuse produkt, mis ei ole omane inimestele, kes ei tunne läänelikku mõttetraditsiooni ega ole lääne kultuurist mõjutatud. Ainult euroopalike mõttemudelite ülekande korral on võimalik panna  „eksootiliste kultuuride” liikmed oma kultuurilist unikaalsust hindama ja kaitsma. Enamik nn traditsiooniliste kultuuride esindajatest tahavad olla normaalsed, mitte eksootilised inimesed ja kasutavad hea meelega kõikvõimalikke materiaalseid ja tehnoloogilisi hüvesid, sõltumata nende kultuurilisest päritolust.

4. Tegu on eelkõige küsimusega, kui ohtlik on Venemaa iseendale, täpsemalt, milliseid ideid ja milliseid enesekehtestamise strateegiaid  hakatakse kasutama Kremlis Venemaa identiteedi loomisel ja oma võimu imago kujundamisel. Praegu kasutusel mõttemudelid on väga sarnased meie sambapühaklaste omadega ning põhinevad must-valgel meie-nemad vastandusel, mineviku nostalgial ja imagoloogilisel revanšismil, mille puhul on väga lihtne populistlikku meriiti lõigata. Gruusia sündmused näitasid, et Kreml on valmis Venemaa traumeeritud imperiaalset teadvust  ka reaalse sõjategevuse abil väljendama ja sellega Venemaa ajaloolist traumat veelgi süvendama. Venemaa ohtlikkus edaspidi sõltubki sellest, kas see ring – ajaloolisest traumast põhjustatud neurootiline käitumine, mis omakorda õhutab ajaloolist traumat – hakkab süvenema või suudab Venemaa sellest retroaktiivsest kordumisest välja murda.