Maailm pärast aastat 2008

Maailm pärast aastat 2008

Võimalik, et aja möödudes ei paista 2008. aasta silma millegi erilisega. Oht, et tegu pole aastaga nagu iga teine, on siiski olemas. „Rutiinsete” vastuolude kõrval jäävad lõppevat aastat meenutama Venemaa agressioon Gruusias ja tõsised mõrad piiranguteta finantskapitalismi toimimises. Kõlanud on võrdlused 1920. aastate lõpu majanduskriisiga. Sellega seoses küsisime mitmete elualade inimestelt:

1. Milline näib pärast 2008. aastat olevat globaalse kapitalismi tulevik  ja tervis?

2. Kas on karta, et õhtumaad on sunnitud käegakatsutavas tulevikus oma elustiili ja hoiakuid muutma?

3. Möödunud sajand tähistab formaalselt kolonialismiperioodi lõppu. Kas on loota, et arvukad mittelääne kultuurid liiguvad alanud sajandil väärikama ja tänasest pingevabama iseolemise poole?

4. Kui ohtlik on Venemaa täna Eestile? Kui ohtlik läänele?

3. Kui eeldada, et viimase aja kriisid on tõesti seotud lääne kultuuri ammendumisega, siis peaks see olema loomulik areng. Jääb küll küsitavaks, kas neil mittelääne kultuuridel on sealjuures väärikust juurde vaja või jätkub neil seda niigi piisavalt ja meie oma teistsuguste väärtuste vaatepunktist ei oska seda lihtsalt näha. Terroristid ja mereröövlid esindavad neid kultuure  sama (eba)adekvaatselt nagu skinhead’id või mõne kristliku äärmusrühmituse enesetapjad lääne kultuuri. Ja pole ju sugugi selge, mis saab olema praeguse lääne kultuuri, mis nonde teiste kultuuride roll eri kultuuritüüpide võimalikus sulandumises. Kes kellele uusi väärtusi ja väärikust õpetama hakkab? Seda  on isegi tagantjärele teatavasti keeruline öelda, sest igaüks vaatab juhtunut oma mätta otsast. Ristisõdade ajal tungisid LähisIdas vähemalt araabia ajaloopärimuse järgi nende kõrgintellektuaalsesse ja peenekoelisse maailma kristlaste näol jõhkrad, brutaalsed ja saamahimulised hordid, kelle primitiivsus oli silmatorkav nii tehnoloogia, meditsiini kui ka moraali vallas. Kuivõrd kristlased suure osa seal nähtud araabia kultuuri saavutustest seejärel kasutusele võtsid, siis on mingis mõttes võimalik pidada kogu ristisõdadejärgset Euroopa kultuuri araabia kultuuri edasiarenduseks. Nii sõltub ka praeguse lääne ja mittelääne kultuuri võimaliku sümbioosi korral suures osas vaatepunktist, kummas pooles näha end hävitada laskvat peremeesorganismi ning kummas oma tahet maksma panevat elujõulist parasiiti.

4. Küllap just nii ohtlik, nagu tal majanduslikult ja sõjaliselt on võimalik olla.

Sirp