„Et veidikegi ängi vaigistada, võtsin taskust suupilli“ – nii juhatab Sõnaveebi EKI ühendsõnastiku näitelause väljapääsu kõigile neile, kes läinud kehvapoolsel aastal vaevlesid kas globaalsel või perekondlikul põhjusel mõne ängi käes. Oli see siis sõjaäng (sõda ei lõpe eales) või aasta eest uudissõnana arvele võetud kliimaäng (otsustajad ei kuula kliimateadlikke noori ega langeta kliimamuutust pidurdavaid otsuseid) või ängistav vangistus vägivaldses kodus. 

„Sa võtad elu tõsiselt, kuid mulle on ta mäng, mis nõuab raskelt tõbiselt, et tuleb jätta säng,“ kirjutas mu vanaisa, kui oli Vorkuta surmalaagrist eluga tagasi jõudnud. „Tahaks üht teist mängu mängida. Kabet või …“, õhkas noor poeet Riste Sofie Käär läinud suvel Sirbis. Elu, kabe või suupill, „Tetris“ või „Disco Elysium“, vahet pole. Mäng on nii väikese kui ka suure inimese töö. Kes mängib tunnetel, kes sõnadega, kes börsil, kes kasiinos. Olümpiamängud toimuvad korra nelja aasta tagant, aga sõjamehed, kui nad parajasti sõjas ei ole, mängivad katkematult sõjamänge. Mängimine on võimsaim osa maailmamajandusest, mille hea käekäik pidurdub ainult siis, kui suure ilma juhtide seas asendub riigimehelikkus poliitmängudega. 

Mänguväljak on piiritu, sama avar kui sõna „mäng“ tähendusväli. Ainuüksi ühendsõnastik pakub viis põhitähendust ja alamaid peoga peale. Mäng on mis tahes reeglistatud tegevus, aga ka mänguvahendite komplekt. Mäng võib olla manipulatsioon ja teesklemine või lihtsalt eripärane käitumine hormoonimöllus. Mängida võivad sportlased võistlusel ja poliitikud valimistel, aga ka valgus ja vari, värvid ja sekundid. Mis parim, mängida saab ka iseendaga, ilma vastaseta. 

Mäng on kõikjal, tänavu ka Sirbi lõpuveerus, kuhu aasta jooksul kogunevad Sirbi autorite vastused küsimustele, miks ja mida mängid, mille peale, kelle mängu jne. Ainult mäkra mängida pole ehk mõtet.