Kuivõrd mu suvekodu asub Peipsi järve ääres (teistel võib-olla mitte, aga Kalevipojal oleks Rupsilt Juhan Liivi muuseumist sinna kiviga visata), siis pole imestada, et üks mu suviseid lemmikuid on suitsutatud koha. Liivi muuseumi rehetares mängiti kohe-kohe otsi andval suvel hoogsalt teatraliseeritud (Pääru Oja Juhan Liivina) ja uhkelt muusikaga põimitud (kammerkoor Head Ööd, Vend, dirigent Pärt Uusberg) loenglavastust „Alguskokkukõla. Juhan Liivi lugu“, mis annab põhjust rääkida nii kohavaimust kui ka koha vaimust.
Koha (siin käib jutt kalast) vaim on midagi Hamleti isa vaimu laadset, mistõttu julgen välja tulla teooriaga (usun, et ka Juhan Luiga toetaks mind), et Juhan Liivi vaimsete probleemide põhjustajaks oligi koha vaim, kes teda alatasa painamas käis. Peipsi ääres on see sage nähtus: inimesed vähkrevad öösiti ja on kurjast koha vaimust vaevatud. Kohavaimu all (siin pole kalaga midagi pistmist) seevastu mõistetakse (enamasti kohaspetsiifilises suveteatris) mängupaiga omadusi –väljendugu need siis ajaloolises taustas, erilises atmosfääris vm –,mis annavad lavastuse sünnile hoogu ja vaatajakogemusele lisamõõtme.
Suurkujudele pühendatud lavastustest rikas teatrisuvi tõstis esile just ajalootausta tähtsuse ja tähenduse kohavaimu otsinguil. „Nagu suveteatrile kohane, on tegijad ka tänavu agaralt kasutanud kohavaimu abistavat hingust: millises paigas veel etendada Valgre-lavastust kui mitte Pärnus, kus kurva saatusega muusik ja helilooja suviti oma orkestriga mängimas käis, või Liivi-lugu mujal kui Rupsil, kus nüüd asub kurva saatusega luuletaja muuseum ja kus ta pani kirja prohvetlikud sõnad, et ükskord tuleb Eesti riik.“* „Alguskokkukõla“ (Juhan Liivi muuseum) ja „Raimi“ (Varblane Katusel) kõrval kasutati aja- ja kultuuriloost tulenev kohavaim oskuslikult ära ka lavastustes „Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu“ Jänedal (Jäneda mõis ja Pullitalliteater), „Elagem elavamalt!“ Kurgjal (Varius), „Lühem kui elu“ Viljandi vanas haiglas (Ugala), „Vargamäe valvur“ Vargamäel (Nuutrum) jt. Seega, kohavaimulikke lavastusi kohtas tänavu suvel rõõmustavalt palju.
* Tambet Kaugema, Suurkujude suvi. – Sirp 14. VIII 2026.