Kadri Mälk on oma tööde teemad („Fata Morgana”, „Ohvriplaadid”, „Varju piir”) leidnud kontaktmaagiast, vihjates ühtaegu kujutlusele ning ebamaisusele. Maagilise väega amuletid (apotroopilised ehted) on üks põhiteemasid Kadri Mälgu loomingus. Piret Hirve haprad, äärmise vilumusega kohrutatud hõbelehed meenutavad pikki ajaperioode, talviseid torme, melanhoolseid atmosfääre. Muusiku poega Tanel Veenret on inspireerinud unenäod, unistused ja mälestused: kaelakee „Pärt”, luuleline kui pits, suubub vaigu puhastesse elementidesse ning toob silme ette viiulisilla kuvandi. Enamikku tema töödest iseloomustab looduse ja kultuuri elementide esteetiline kõrvutamine. Paljudes tema nägemuslikes kompositsioonides on tunda unenäolist, sürreaalset tendentsi, mis eristab Veenret tema kaasmaalaste naturalistlikumast loomekeelest.
Villu Plink köitis tähelepanu oma teosega „Surmapatud”: tugevad ja järsud graafilised märgid rauas, sõdalasemõõtu nõelad, mis on kinnitatud rasketesse materjalidesse. Selle teose skulpturaalne jõud laseb tal iseseisvana esile kerkida. Eve Margus Villems on vastandanud loodust ja kunsti. Näitusel oli viis tema loodud ehet, mis kujutavad endast peeneid graveeringuid tumedat ja heledat tooni loomasarvel. Kaks väga õrna lillekujundit: pross „Oliiv”, luuleline õlipuuoks ja pross „Jumalakäpp” („Male Orchis”), peente animeeritud kroonlehtedega orhidee, mõlemad graveeritud ühteainsasse heleda sarve tükki. Mõlemat teost iseloomustab liikuv element: esimesel mäekristallist leht, teisel ametüstist tolmukas. Villemsi ülejäänud kolm tööd on tumedast sarvest graveeritud lehvid, mille avades on läbipaistvad ja korrapäratult lihvitud suitsukvartsid. Kristiina Kibe, tundlik ja veetlev vabakutseline kunstnik, hariduselt ühtaegu bioloog ja kunstnik, esitles näitusel äärmiselt kauneid, ebaharilikke ja keerukaid lillekuparde kogumeid. Need vasest, peenelt artikuleeritud ja keemiliselt töödeldud pindadega õied, lehed ja tolmukad on kaetud sametise kahvaturohelise või roostekarva paatinaga.
Kertu Tubergi hõbedast ja erinevatest sulamitest valmistatud prossid, rinnaplaadid, amuletid (kulda on sealjuures kasutatud vähe) on vahel töödeldud elegantseteks elusloodusest võetud motiivideks ning vahel karmideks ja karedateks vormideks. Neid on kasutatud koos looduslike materjalidega: puidu, koralli, koguni putukatega. Nõnda on tekkinud lai valik nii primitiivsete ehete kaasaegseid tõlgendusi kui ka üllatavaid ja täiesti innovaatilisi töid. Kõigi nimetatud kunstnike juhendajaks on olnud Kadri Mälk, karismaatiline isiksus, kes on ka ise renomeega kunstnik. Koolkonna ulatuslik näitusetegevus kõikjal maailmas võimaldab tõlgendada nende isikupärast kunstikeelt, varjutamata seejuures põrmugi igaühe ainulaadsust. Ehte siht võiks olla oma kandja vaikne toetamine ning diskreetne viitamine tema hingelisele omapärale ja vaimsele identiteedile, on Kadri Mälk iseloomustanud oma taotlusi.
Tõlkinud Mart Rummo
Marijke Vallanzasca ehtegalerii on tegutsenud 27 aastat, esitledes nii kuulsa Padua koolkonna kui rahvusvahelise ehtemaastiku suuri nimesid. Marijke Vallanzasca käsitlus ilmub rahvusvahelise ehtekunstiajakirja Art Aurea järgmises numbris. Sirp avaldab selle autori loal.
