2021-47 (3869)
Helde andja vakast vara ei lõpe
Euroopa Liidus netomaksjaks saamine ei tohiks Eestis põhjustada üldrahvalikku psühhotraumat.
Otsides maagilist sõna
Aliis Aalmann: „On see tuul inspiratsiooni pehmetes tiibades või hoopis trots, aga sõnad toidavad mind.“
Paradoksaalne liberalismikriitika
Liberaale süüdistatakse selles, et nad ei paku välja utoopiaid, teiselt poolt olevat nad aga liiga radikaalsed. Näib, et midagi on siin valesti.
Tartu ülikool eesti rahvusluse stardiplatvormina
Pea kõik viimase paarisaja aasta Eesti ajaloo pöördepunktid on ühel või teisel viisil Tartu ülikooliga seotud.
Feministlik vaade majandusele
Maskuliinsetest väärtustest lähtuv majandussüsteem alahindab tunnete, inimsuhete ja empaatia mõju majandusele ning ülehindab tehnoloogia osatähtsust.
Kes kirjutas?
Need on vaid vähesed moraalsed dilemmad, millega on oma pead vaevanud inimesed, kes otsivad…
Loodus hävib hääletult
Uus teater – Teater
Sellele…
Ungarlaste suur nelik ja Robert Capa
Juhan Kuusi dokfoto keskus on teinud midagi peaaegu võimatut: on antud imeline ülevaade viie suure fotograafi loomingust ja toodud sealjuures esile nende tähtsus fotograafiaajaloos.
Radikaalsest jalakäidavusest
Linnaruumiliseks arenguhüppe tegemiseks peab linnatänavad andma jalakäijatele – radikaalselt ja läbivalt.
Olulised asjad. Võimu asjad
Parandamisega parema maailma poole
Parandamisel on emotsionaalne tähendus, mistõttu ei tähenda see üksnes materiaalse maailma säilitamist, vaid ka tundemaailma parandamist ja sidemete alalhoidmist.
Aia ajalugu
Tallinna botaanikaaia rajamise ideest kulus teostamiseni ligi sajand, botaanikaaed asutati 1. detsembril 1961.
Sotsiaalselt tsükliline kasvuhooneefekt
Hendrik Toompere lavastusele „Kasvatushoone“ ei ole midagi ette heita: grotesk nii kontseptsioonis kui ka mänguvõtmes on teostatud meisterlikult.
Hudson ei asenda Emajõe kaldaid
Kalev Kudu toob nullteatri uuslavastuses publiku ette kummalises vaimses seisundis Henrik Visnapuu, kes vaatab tagasi oma elule.
Igavik ühes sekundis. Zhang Yimou kõrberännak
Novembri keskel sai 70aastaseks Hiina tuntud filmitegija Zhang Yimou, kelle film „Üks sekund“ linastus ka Pimedate Ööde filmifestivali programmis.
Uues maakeeles
Aliis Aalmanni raamatus on rütm ja süntaks, traditsioon ja uuenduslikkus niivõrd kummalises vastastikmõjus, et loovad stereoskoopilise pildi.
Meie ühine mina
Toivo Tulevi loomingus on pidevalt uut, mida avastada, sest tema muusika mõte ilmneb voolus ja kulgemises, siht- ja lähtepunktitus (ajata) liikumises.
Ühendkuningriik või kahendkuningriik?
Kuninglikku perekonda räsivad skandaalid (nii prints Andrew’ kui ka Harry ja Meghani oma), samuti tuntakse viimasel ajal kõrgendatud huvi 95aastase kuninganna tervise vastu ning spekuleeritakse selle üle, milliseid poliitilisi raputusi võiks kaasa tuua tema siit ilmast lahkumine. Seesugune probleemipüstitus näitab, et Suurbritannia pole päris tavapärane XXI sajandi lääneriik, vaid sellele on omased teatavad eelmodernsed jooned. Ajaloost…
Hoole-eetika üleminekuaja arhitektuuris
Hool on poliitiline küsimus: valikud, mille ja kelle eest hoolitseda, kuidas seda teha, kes hoolitseb, peegeldavad võimu ja otsuseid.
Lugu inimestest, kes pidid ise endaga hakkama saama
Vaatluse all on kolm Pimedate Ööde filmifestivali filmi, kus inimesed võitlevad neid ümbritsevate asjaoludega, ent ei pruugi jääda võitjaks.
Puu-uurija
Heldur Sandri peamised uurimisvaldkonnad on linnahaljastuse ja maakasutuse ajalugu, mõisaparkide dendrofloora ja dendroloogilised kollektsioonid, üksikpuud ja haljastusega seotud ajaloolised isikud.
Kunstibiennaal Helsingi uue merendusstrateegia teenistuses
Helsingi kunstibiennaali kuraator Pirkko Siitari: „70% biennaalil eksponeeritud töödest olid tellimustööd. Kõik biennaali teosed arvestasid Vallisaari keskkonna ja loodushoiu põhimõtetega.“
Kauaoodatud kaunikene
Suurt huvi ja vajadust kvartetimuusika vastu tõendasid rahvast täis saal ning teoste järel kõlanud tormilised aplausid, mis ei tahtnud kuidagi lõppeda.
Integreerida saab üksikisikuid, mitte rahvaid
TIINA RICHARD
Vaba inimese valikud kaasatundmise kriisi sajandil
Aare Toikka lavastustes põrkub sureliku inimlapse õnneotsing ja armastuselootus ühiskondliku (poliitilise) mänguvälja küüniliste mängureeglitega.
„Ohverduste sügis“ – lihtsalt müstiline
Katariina Libe debüütromaanis lisandub tuttavatele tõsistele teemadele, nagu perekond, argielu raskused, kiusamine ja reetmine, muinasjutuline kihistus.
Empaatiaharjutused
Näitus on terviklik ja hästi kujundatud, nii et esitatuga tekib lausa füüsiline kokkukuuluvustunne, olgu need või matusetalituseta surnud sääsed.
Keskkonnareostuse, vähkkasvajate ja mikrobioomi seosed looduses
Läänemeri kui looduslik laboratoorium
Keelesõel tööle! ehk Eesti keel võõrkeelena
Riigikogu eesti keele õppe probleemkomisjonis istuti ja räägiti, ilma et oleks eristatud, mida nüüdses Eesti Vabariigis saab muuta ja mida ei saa.
Pihtimuslikke noppeid muljete müriaadist
„Müriaadfesti“ avaõhtul meenutati kevadel meie hulgast lahkunud Ester Mägit, kel paari kuu pärast oleks kätte jõudnud kahe nulliga lõppev aukartustäratav iga.
Lugu pimedate vanemate nägijast lapsest
Rasa Bugavičute-Pēce raamatu „Poiss, kes nägi pimeduses“ peategelasel on tulnud lapsest saadik olla täiskasvanu rollis, sest tema vanemad vajavad päevast päeva abi.
Gennadi Muravin 14. V 1931 – 8. XI 2021
Gennadi Muravin sündis 14. mail 1931. aastal Venemaal Belgorodis. Ta isa skulptor Lev…
Harly Kirspuu, „Lugu inimestest, kes pidid ise endaga hakkama saama. Kolm PÖFFi filmi“
Linnar Priimägi, „Keelesõel tööle! ehk Eesti keel võõrkeelena“
Mihkel Kaevats, „Radikaalsest jalakäidavusest“
Katariina Libe „Ohverduste sügis“
Katrine Marçali „Leiutades maailma”
näitus „Inimest peegeldades. Robert Capa ja Ungari meistrid Brassaï, Kertész, Moholy-Nagy, Munkácsi“
nullteateri „Endspiel. Henrik Visnapuu viimased päevad New Yorgis“
Mari-Ann Lind, „Keskkonnareostuse, vähkkasvajate ja mikrobioomi seosed looduses“
