Euroopa Liidus netomaksjaks saamine ei tohiks Eestis põhjustada üldrahvalikku psühhotraumat.
Aliis Aalmann: „On see tuul inspiratsiooni pehmetes tiibades või hoopis trots, aga sõnad toidavad mind.“
Liberaale süüdistatakse selles, et nad ei paku välja utoopiaid, teiselt poolt olevat nad aga liiga radikaalsed. Näib, et midagi on siin valesti.
Pea kõik viimase paarisaja aasta Eesti ajaloo pöördepunktid on ühel või teisel viisil Tartu ülikooliga seotud.
Maskuliinsetest väärtustest lähtuv majandussüsteem alahindab tunnete, inimsuhete ja empaatia mõju majandusele ning ülehindab tehnoloogia osatähtsust.
Juhan Kuusi dokfoto keskus on teinud midagi peaaegu võimatut: on antud imeline ülevaade viie suure fotograafi loomingust ja toodud sealjuures esile nende tähtsus fotograafiaajaloos.
Linnaruumiliseks arenguhüppe tegemiseks peab linnatänavad andma jalakäijatele – radikaalselt ja läbivalt.
Parandamisel on emotsionaalne tähendus, mistõttu ei tähenda see üksnes materiaalse maailma säilitamist, vaid ka tundemaailma parandamist ja sidemete alalhoidmist.
Tallinna botaanikaaia rajamise ideest kulus teostamiseni ligi sajand, botaanikaaed asutati 1. detsembril 1961.
Hendrik Toompere lavastusele „Kasvatushoone“ ei ole midagi ette heita: grotesk nii kontseptsioonis kui ka mänguvõtmes on teostatud meisterlikult.
Kalev Kudu toob nullteatri uuslavastuses publiku ette kummalises vaimses seisundis Henrik Visnapuu, kes vaatab tagasi oma elule.
Novembri keskel sai 70aastaseks Hiina tuntud filmitegija Zhang Yimou, kelle film „Üks sekund“ linastus ka Pimedate Ööde filmifestivali programmis.
Aliis Aalmanni raamatus on rütm ja süntaks, traditsioon ja uuenduslikkus niivõrd kummalises vastastikmõjus, et loovad stereoskoopilise pildi.
Toivo Tulevi loomingus on pidevalt uut, mida avastada, sest tema muusika mõte ilmneb voolus ja kulgemises, siht- ja lähtepunktitus (ajata) liikumises.
Hool on poliitiline küsimus: valikud, mille ja kelle eest hoolitseda, kuidas seda teha, kes hoolitseb, peegeldavad võimu ja otsuseid.
Vaatluse all on kolm Pimedate Ööde filmifestivali filmi, kus inimesed võitlevad neid ümbritsevate asjaoludega, ent ei pruugi jääda võitjaks.
Heldur Sandri peamised uurimisvaldkonnad on linnahaljastuse ja maakasutuse ajalugu, mõisaparkide dendrofloora ja dendroloogilised kollektsioonid, üksikpuud ja haljastusega seotud ajaloolised isikud.
Helsingi kunstibiennaali kuraator Pirkko Siitari: „70% biennaalil eksponeeritud töödest olid tellimustööd. Kõik biennaali teosed arvestasid Vallisaari keskkonna ja loodushoiu põhimõtetega.“
Suurt huvi ja vajadust kvartetimuusika vastu tõendasid rahvast täis saal ning teoste järel kõlanud tormilised aplausid, mis ei tahtnud kuidagi lõppeda.
TIINA RICHARD
Aare Toikka lavastustes põrkub sureliku inimlapse õnneotsing ja armastuselootus ühiskondliku (poliitilise) mänguvälja küüniliste mängureeglitega.
Katariina Libe debüütromaanis lisandub tuttavatele tõsistele teemadele, nagu perekond, argielu raskused, kiusamine ja reetmine, muinasjutuline kihistus.
Näitus on terviklik ja hästi kujundatud, nii et esitatuga tekib lausa füüsiline kokkukuuluvustunne, olgu need või matusetalituseta surnud sääsed.
Läänemeri kui looduslik laboratoorium
Riigikogu eesti keele õppe probleemkomisjonis istuti ja räägiti, ilma et oleks eristatud, mida nüüdses Eesti Vabariigis saab muuta ja mida ei saa.
„Müriaadfesti“ avaõhtul meenutati kevadel meie hulgast lahkunud Ester Mägit, kel paari kuu pärast oleks kätte jõudnud kahe nulliga lõppev aukartustäratav iga.
Rasa Bugavičute-Pēce raamatu „Poiss, kes nägi pimeduses“ peategelasel on tulnud lapsest saadik olla täiskasvanu rollis, sest tema vanemad vajavad päevast päeva abi.
Harly Kirspuu, „Lugu inimestest, kes pidid ise endaga hakkama saama. Kolm PÖFFi filmi“
Linnar Priimägi, „Keelesõel tööle! ehk Eesti keel võõrkeelena“
Mihkel Kaevats, „Radikaalsest jalakäidavusest“
Katariina Libe „Ohverduste sügis“
Katrine Marçali „Leiutades maailma”
näitus „Inimest peegeldades. Robert Capa ja Ungari meistrid Brassaï, Kertész, Moholy-Nagy, Munkácsi“
nullteateri „Endspiel. Henrik Visnapuu viimased päevad New Yorgis“
Mari-Ann Lind, „Keskkonnareostuse, vähkkasvajate ja mikrobioomi seosed looduses“