Suur asi ootab otsust
Külluseaastail veel ühe muuseumimaja ehitamine peaks igale valitsusele käkitegu olema.
Tartu Kunstimuuseum pakub ideelist mitmekesisust
Indrek Grigor: „Mida rohkem üksteisest sõltumatuid asutusi, seda väiksem on tõenäosus, et midagi meie niigi ahtal kunstiväljal väga uppi läheb.“
Tartu kultuuriline vereringe
Eesti valik: väike räpane põlevkiviriik või nutikas kohaneja
Väikese räpase riigi kuvandist lahtisaamiseks on Eesti REKKi eelnõus vaja panna paika selge tegevusplaan fossiilkütustest loobumiseks, sh põlevkivi kasutamise lõpetamiseks.
Kas Eda Ahi on käpard?
Eda Ahi luuletuskogu „Sõda ja rahutus“ retseptsioon sunnib küsima, kas ehk on ära unustatud eesti luule juured, mis paratamatult paiknevad lüürilistes tekstides.
Kust leida sütitavat rõõmu?
Otsi lolli, kes ei kardaks kolli
Camp-omailm
„Nuga südamesse“ on tihedalt mähitud popkultuurikoodide võrku, sidudes barokses vaatemängulisuses kokku giallo, 1970ndate pehme porno kvääriesteetika ja camp’i.
Heas mõttes rahutu festival
Mul pole kahtlustki, et ühel aastal taritakse mind veel veealusele kontserdile mahajäetud allveelaevade baasis tegutseva idufirma ruumidesse kusagil Läänemere ranniku lähistel.
Pean kohe mainima, et see polnud mu esimene Tallinn Music Week. Seepärast ei sukeldu ma tavalisel moel otse tänavuse sündmuse arvustamisse, vaid heidan üheks põgusaks…
Ühe Eesti juudi elulugu
„Selleks, et kindlustada kandidaadiväitekirja edukas kaitsmine, astusin kommunistlikku parteisse.“ – ei miskit isiklikku ega aatelist, tuleb tuttav ette tänapäevalgi, õnneks veel mitte akadeemilises ilmas.
Ettenägelikkuse lühinägelikkusest
Taleb norib ülbelt tüli kõigi ja kõigega, lööb pidevalt iseendale patsi, kuid on tõusnud viimase kümne aasta üheks maailma mõjukaimaks vabamõtlejaks.
Eesti Kunstnike Liidust, kaugemalt
Kui Eesti Kunstnike Liit peaks homme uksed sulgema, ei juhtuks väljaspool Tallinna selle tõttu mitte midagi.
Meie kunstivälja kaks pühendunud internatsionalisti
Kadrioru lossi piiratud kujundusvõimaluste juures vajab vaataja Köleri ja Weizenbergi tähenduste koorma all ägava näituse puhul rohkem selgitusi.
Kinoteatri lavastus „Gesamtkunstwerk“ lõpeb kunstiajaloo…
Doktori viskumine elu allikalt viha ookeani
Kui meil tõesti ei olegi enam lootust, kui inimkond upub või lämbub oma vihkamise sisse, siis kas on teatri osaks seda pelgalt üle kinnitada?
Meeli kõditav ja uudishimu äratav ruumiuurimine
Arhitektuurimuuseumis avati uus püsinäitus, kus tutvustatakse ruumiteemasid ka lastele, seda eelkõige meelte vahendusel.
Päevakajalisem, kui arvata võiks
Siivsuse ja viisakuse kultus ei ole tänapäeval sugugi haruldane, sageli kaasneb sellega justkui irooniline natsism. Peeter Helme on romaanis „Haakrist ja ajarelv“ ajastu vaimu kahtlemata väga hästi tabanud.
Kaarel Tarand
Terve möödunud aasta jooksul jagasid Sirbi autorid siin tagakülje veerul kasulikke nõuandeid ja ideid kultuuripoliitika uue alusdokumendi loomiseks ja loojatele. Nüüd on loomeprotsess aktiivselt käima läinud, kultuuriministeeriumi korraldatud arutelupäevadele pääsesid osalema…
Ka poliitilisel žestil on psühholoogiline taust
Ibseni „Nukumaja“ oli oma sünnihetkel revolutsiooniline feministlik manifest, küllap oleks käepärane seda sõnumit tänapäeval lihtsalt võimendada, kuid Mehis Pihla lavastuses otsitakse inimlikke läbielamishetki.
Nõukogude teadus ja sekstravaganza
Nõukogude füüsikust Lev Landaust plaanitud eluloofilmist sai gigantne sotsiaaleksperiment-kunstiteos „Dau“ ning režissöör Ilja Hržanovskist selle ainuvalitseja.
Asta Selter 21. III 1940 – 8. IV 2019
Asta Selter oli hariduselt lasteaiakasvataja. Kundast pärit naine töötas kasvatajana kümme aastat, kuid pidi 1970. aastal tervisemure tõttu tööd vahetama ning sattus Ugala teatrisse, kuhu jäi kolmekümne kuueks aastaks.
Alguses oli Asta Selter ringreisikassapidaja, siis arveametnik-kassapidaja, edasi juba vanemkassapidaja, peaadministraator ja piletimüügijuht. Asta…
Puittaimed, vesinikumajandus ja tehiskliimas toidu tootmine
Aeg Eesti energeetika (ja mitme teise valdkonna) optimaalseks ümberkorraldamiseks on otsa saamas. Keda see huvitab, andke meile parem raha.
Jumal, kaitse meid kõiki
Briti rahvuslik iseloom on alati koosnenud aupaklikkuse ja kõrkuse kummalisest segust. Veidi häbematu kaabukergitus, vankumatu viisakus, saatjaks naeratus ja käepigistus. Samal ajal aga pomisetakse vaevukuuldavalt mantrat „ . . . . palun ärge unustage, et kord me valitsesime maailma.“ Nii see oli. Jah, me oleme olnud rassistlikud…
„Maailmafilmi“ ebamugavad filmid
„Maailmafilm“ sisaldab värskeimat ja vana kooli antropoloogiat, audiovisuaalseid esseesid, kunstnikusilmaga vormistatud situatsionismi ja kaamera-aktivismi, dokke ja dokki kahtluse alla seadvaid filme.
See kibe sõna „kirjanik“
Vahingu-keskne Maimu Berg, perekeskne Eeva Park ja keskmeta Sirje Kiin moodustavad kummalise, kuid koosmänguvõimelise trio.
Elamise kiirabi filosoofidelt
Nõuta inimesed võiksid oma probleemidele lahendust otsida filosoofiast, selmet viia rahanatuke nõidadele ja kaardimooridele. Weeksi raamat viimaste kliente siiski üle ei meelita.
Väikeasulate elujõu nimel
Väikeasulate ruumi planeerimisel tuleb lähtuda tegelikust olukorrast ehk keskenduda igavese kasvu ootuse asemel kestlikule kahanemisele.
Kevadine kiidulaul
Mitte ainult märtsikuu, vaid üle mitme aasta üks säravamaid hetki oli Anna Pärnoja, kunstnikunimega Anna Kaneelina kontsert Kumus.
Mari rahvausk ristteel
Registreeritud mari usund võib küll areneda maailmareligioonide voolusängis, ent inimesed usuvad siiski niimoodi, nagu ise paremaks peavad.
Nostalgilisi noote 30 aastat hiljem
Jaak Sooäär: „„Jazzkaar“ on ainuke mitteriiklik suur muusikaüritus, mis elas 1990ndate esimese poole üle. See oli aeg, kui rahval ei olnud üldse raha ja kõik korraldajad hävisid.“
