$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2017-46 (3666)

Üks roll

Valimisplakatitega on üks veider asi: täiesti normaalsed inimesed kipuvad neil pentsikud välja nägema. Sotside Tallinna linnapeakandidaadi, Nõmme esinumbri Rainer Vakra kujutis lausa kutsus ennast täiendama: küll olid noormehele veidrad vuntsid ette tehtud, küll osa hambaid mustaks värvitud. Kui aga Vakra ilmus plakatile koos sotside teise favoriidi, Tallinna volikogu esimehe kandidaadi…
Reet Varblane
3 minutit

Hinnaline ja hinnanguteta

Sulev Keedus: „Ma olen konservatiivselt ja vanamoodsalt väikese Eesti kultuuri keskne inimene. Selles on oma võlu, kui on aega ja tahtmist mingis väikeses kohas väga pikalt kükitada.“

Kui lapsed on oma vanemate nägu ja ka koerad pidada hakkama sarnanema oma peremehega, siis kuivõrd on oma…
Tristan Priimägi
9 minutit
Kreutzmatsini uus seiklus
Paavo Matsin Prahas Louvre’i kohvikus, kus on alati palju kirjanikke käinud.
Erakogu

Kreutzmatsini uus seiklus

Paavo Matsin: „Olen võib-olla esimest korda oma loomingus üritanud olla sotsiaalne.“

Pille-Riin Larm
3 minutit

Maksimalistist tšellist

Theodor Sink: „Ma ei tahagi kõiki kogetud valusid kellegagi teadlikul tasandil jagada. Selleks ongi muusika.“

Theodor Sink on veel üpris noor tšellist, kuid tema kohalolek eesti kontserdi­elus on nõnda kindel, et ta oleks nagu igavesti Eesti lavasid valitsenud. Avalikku tähelepanu pälvis ta juba Tallinna muusikakeskkooli viimastes klassides, küllap olid…
Iris Oja
10 minutit
Argitraagika XIII – Vargamäe Hamleti probleem
Sarah Bernhardt Hamletina 1899. aastal.
Wikimedia Commons
,

Argitraagika XIII – Vargamäe Hamleti probleem

Taani printsi Hamleti suur mure oli – ehkki meie, kes me teame loo lõppu, ei mõista teda alati – kindlusetus, kas tema pea sisemuses kostvad kahtlustavad sosinad, mis heitsid halba varju tema auväärt onule, on ikkagi õigustatud. Ta ei saanud olla kindel, et see tont, kes, tõsi küll, ilmus tema isa…
Jüri Kolk
4 minutit
Tallinn ei tohi olla suvaline linn
Vana-Kalamaja tänaval plaanivad Kavakava arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil ja Kristel Niisuke kasutada huvitavaid, praegu aktuaalseid võtteid, sealhulgas mõnd ära unustatud vana, nagu linnaaiandus ja külaelu moodi seltsielu.
Kavakava

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Merle Karro-Kalberg
10 minutit
Ehituskivid kannatavad kõike
Kui avalikus ruumis eelistatakse ühtesid kasutajaid teistele, siis kõneleb see võimu domineerimisest ja kuritarvitamisest. Pildil plakatid Vabaduse väljaku meeleavalduselt rulakeelu vastu.
Laura Oks / Postimees / Scanpix
,

Ehituskivid kannatavad kõike

Vabaduse väljaku rulakeelust ja linnahalli seinamaalingutest peegeldub soov kasutada ruumi võimu põlistamiseks ja ideoloogia levitamiseks.

Merle Karro-Kalberg
7 minutit

Meie kuradi õnnelik elu

Kui „Kolme talve“ mehed on kõik veidi uimasevõitu, siis naisnäitlejais on piisavalt temperamenti, et lõunamaise kuraasiga end maksma panna.

Eesti Draamateatri „Kolm talve“, autor Tena Štivičić, tõlkija Kalle Hein, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes. Mängivad Ülle Kaljuste, Ita Ever, Kersti Heinloo, Liisa Saaremäel, Tõnu Oja,…
Meelis Oidsalu
3 minutit
Humanitaarentsüklopedisti kirjanduslik mäng
Lauamängu „Kell ja haamer“ („Glocke und Hammer“) leiutas Viini kunstikaupmees Heinrich Friedrich Müller. Mäng levis XIX sajandi keskpaigas laialt kogu Euroopas.
exklusiv-boutique.de

Humanitaarentsüklopedisti kirjanduslik mäng

Vabalt võib olla, et Rein Raua ja kirjanduse seos on midagi sellesarnast nagu Roomet Jakapil laulmisega või Leo Luksil huumorimeelega.

Mihkel Kunnus
4 minutit
Üks pilt

Üks pilt

Tartu Raadi kalmistul sigines oktoobri lõpus saksa filosoofi ja Tartu ülikooli kunagise professori Gustav Teichmülleri (1832–1888) hauale roosa aju. Selle tõid sinna noored lätlased, kes olid rekonstrueerinud projekti „Mehaaniline Veidenbaums“ käigus Teichmülleri matusetalituse. Akadeemilis-etenduslik projekt, milles osalevad nii filosoofid kui ka kunstnikud, on keskendatud XIX ja XX sajandi Tartu ülikoolile.…
1 minut
Põlevkivist elektri tootmisest on kujunemas piinlik igand
Praegune elektritootmistaristu, kus ~84% ulatuses kogu tootmisvõimsusest toetub taastumatutele energiaallikatele, ei ole kestlik. Kohtla-Järve põlevkivitööstus.
Piia Ruber

Põlevkivist elektri tootmisest on kujunemas piinlik igand

Eesti on maailmas inimese kohta õhku paisatava süsihappegaasi hulga poolest selgelt paha poisi rollis, seepärast on aeg seada eesmärk uueks tiigrihüppeks.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
6 minutit

Milleks meile „Eksperimenta!“?

Kui vaadata realistliku pilguga meie kunstihariduse seisukorrale, siis võib näha kõrgele ulatuvat tippu „Eksperimenta!“ kujul ning püramiidi aina rohkem koomale tõmmatud alust.

Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal „Eksperimenta!“ teemal „Lõhates majandust“ Tallinna Kunstihoones, Tallinna Kunstihoone galeriis, Tallinna Linnagaleriis, EKA galeriis, fotomuuseumis, Sokos Hotels Tallinna konverentsikeskuses kuni…
Heie Marie Treier
7 minutit

Kommentaar – Nüüdiskunsti koolitus koju kätte

Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal „Eksperimenta!“, nagu iga teinegi Tallinna Kunstihoone või selle galeriide või ka teiste kesklinna kunstinäitamise paikade väljapanek või üritus on mõeldud kõigile kunstihuvilistele. Kuigi „Eksperimental!“ on – või vähemalt peaks olema – veel eriline tähendus noortele ehk siis õpilastele või ka üliõpilastele ja kindlasti õpetajatele, eelkõige kunstiõpetajale.…
Reet Varblane
4 minutit
Nagu elaksime igavesti
Nero Urke esitus Hamletina on esileküündiv: ta toob lavale karakteerse välimuse ja väljendusrikka häälematerjali.
Andres Keil

Nagu elaksime igavesti

Nero Urke väljendusvahendite arsenal on suur ning isikupärane. Oma relvastusega võiks ta tulevikus säästlikumalt, sihiteadlikumalt ümber käia.

Linnar Priimägi
3 minutit

Tehismeelte nekrofiilne erootika

„Mademoiselle X“, autor ja esitaja Maria Metsalu, lavakujundaja Nikola Knežević, helikujundaja Rodrigo Sobarzo de Larraechea. Esietendus 28. X Kanuti gildi saalis.
Kunstnikule on šokeerimine kindla peale minek: emotsionaalsete ja psühhofüüsiliste reaktsioonidega mängimine püüab alati vaatajate tähelepanu. Noorema põlvkonna etenduskunstnik Maria Metsalu väidab küll, et ta pole võtnud keha ja selle tähendusväljaga manipuleerimise…
Marie Pullerits
4 minutit
Haiguste ravi, animeeritud
Emaga koos elava 33aastase rebase Manivaldi elu võtab pöörde, kui külla ilmub nägus remondimees.
Kaader filmist „Manivald“

Haiguste ravi, animeeritud

Animafilm „Minnalaskmine“ (Nukufilm/Silmviburlane, Eesti 2017, 11 min), režissöör-stsenarist Ülo Pikkov, operaator Raivo Möllits, Andrea Martignoni ja Amos Capuccio muusika.
Animafilm „Manivald“ (Chintis Lundgreni animatsioonistuudio, Eesti-Horvaatia-Kanada 2017, 13 min), režissöör Chintis Lundgren, stsenaristid Chintis Lundgren ja Draško Ivezić, helilooja Terence Dunn.
PÖFFi külastajaid ootab tänavu ees tähelepanuväärne muudatus: PÖFF Shortsi egiidi alla…
Sophia Bazalgette
4 minutit

Kohaliku väärtusega lapsepõlvekangastus

Kõik ergumad mälestused, mille nimel on Erni Kask romaaniks nimetatud teose kirjutamise ette võtnud, piirduvad tavaliste hetkedega.

Erni Kase debüütromaan „Leikude“ ei paku mingit mängu toponüümide ümberütlemisega ega tegelaste pärisnimede varjamisega. Täiesti olemas Leikude küla asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas, mõni kilomeeter vallakeskusest ja paarkümmend kilomeetrit Rakverest (ja…
Brita Melts
5 minutit

Salapärane Mati Kuulberg

Mati Kuulberg on kirjutanud sümfooniaid, ballette ja instrumentaal­kontserte, aga repertuaari on kinnistunud ikkagi instrumentaalkammermuusika.

Kontsert „Jubilate. Mati Kuulberg 70“ 11. XI EMTA kammersaalis. Esinesid Tallinna muusikakeskkooli õpilased, Toomas Vavilov (klarnet), Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Liina Žigurs (vioola), Mati Lukk (kontrabass), Nata-Ly Sakkos (klaver) ja Toivo Peäske (klaver). Kavas Mati Kuulbergi…
Maria Mölder
4 minutit

Puhastav animateraapia

Ülo Pikkov: „Nukkude kaudu enese väljendamine tähendab mulle abstraktset mõtlemist, mis on inimesele väga omane.“

Ülo Pikkovi hiljutiste filmide hulgast saab kokku panna sellise lühiprogrammi, mis sobis lausa ideaalselt näitamiseks väliseestlastele Toronto Eesti dokumentaalfilmide festivalil „Estdocs“. „Estdocsil“ linastunud neli lühi­animafilmi, mida võib tinglikult pidada ka dokumentaalfilmideks…
Tristan Priimägi
4 minutit

Pealelend – Andra Orn, kaasaegse kunsti keskkonna Noar juht

Kolmapäeval, 15. XI anti Riias Läti kunstimuuseumis pidulikult kätte tänavune Baltimaade noore kunstniku auhind. Rahvusvaheline žürii – Milja Liimatainen (EMMA, Soome), Kaspars Vanags (LMoCAF/ABLV Fond, Läti), Aušra Trakšelytė (Vilniuse kunstiakadeemia), Helena Demakova (LMoCAF/ /Boriss ja Inara Teterevi fond, Läti), Andris Vītoliņš (Läti kunstiakadeemia), Keiu Krikmann (Eesti kunstiakadeemia) ja Andra Orn…
Reet Varblane
2 minutit

Hämaruse rahvad – Uurallaste vaoshoitud karmus

Jääb mulje, et ollakse pidevas ootuses: ühel hetkel annab Moskva ise alla ning Uraalia astub virtuaalsest hämarusest päikeselinnana maailmapoliitika areenile.

Mihhail Gorbatšov kõneles hiljuti, et Venemaa Föderatsioonis on „palju Katalooniaid“. Kui nominaalselt tunnustatud autonoomiad on Vene valitsusele näha, siis raskem on nende rahvastega, keda ametnike arust polegi…
Art Leete
3 minutit
Mida ausam, seda targem
Kristino Ravi ruumiinstallatsioonis ei ole Peeter Toominga fotosuurendusaparaat eksponeeritud eraldi kultusobjektina, sellest on saanud illusoorselt tuksleva portselanist südame tähenduslik alus.
Meeli Laidvee

Mida ausam, seda targem

Kristino Ravi näitus „Hämarala seniidis“ Positiivi galeriis kuni 17. XI. Teostus Juhan Vihterpal.
Töökuulutustes kohtab hariduse ja töökogemuse kõrval ikka ja jälle stressitaluvuse nõuet, seega on välistatud igasugused psüühilised kõrvalekalded, depressiooniilmingutest kõnelemata. Kunsti ja kirjandusse on aga jõudnud, need lausa vallutanud depressioonikäsitlused ja -tõlgendused, küll üksikisiku tasandil, sageli autori enda pihtimustena,…
Reet Varblane
3 minutit

Miks kirjutas Charles Clover vene natsionalismist raamatu?

Mahukad ja mitmekihilised raamatud annavad retsensentidele võimaluse rõhutada eri teemasid. Jaak Alliku referaadi (Sirp 20. X) päises sedastatakse, et Cloveri raamat uurib „mis juhtus maailma, Venemaa ja Putiniga nende kolme­teistkümne (tegelikult küll Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele järgnenud veerandsaja) aasta jooksul ning mida kujutab ja kust on pärit Venemaal ametlikuks ideoloogiaks saanud eurasianism?“.…
Rein Ruutsoo
8 minutit
Nurjatust õigusest, kohtunike õigusloomest ja muust
Harti arvates vormistavad kohtud oma otsused nii, et jääks mulje, nagu nende otsused paratamatult tulenevad ettemääratud normidest, mille tähendus on kindlaks määratud ja selge ehkki nii mõnigi kord langetavad kohtunikud alati kõigepealt otsuse vaistule tuginedes või n-ö kõhutunde järgi ja alles seejärel valivad õigusnormi, mis, nagu nad teesklevad, sobib lahendatava juhtumi asjaoludega. Thomas Rowlandsoni ja Augustus Pugini illustratsioon raamatus „The Microcosm of London“.
Wikimedia Commons

Nurjatust õigusest, kohtunike õigusloomest ja muust

„Õiguse mõiste“ – Briti õiguspositivisti, ühe XX sajandi suurima õigusfilosoofi H. L. A. Harti (1907–1992) peateos – on lihtne lugemine ilmselt vaid õigusfilosoofia fanaatikute koorekihile. Enam kui viissada lehekülge lohutavad justkui õpetaja Lauri häälel: „Kui sa tervet rehkendust ei jõua, tee pool …“ Eestikeelsest tõlkeväljaandest moodustavad ees- ja saatesõnad ligi…
Heili Sepp
7 minutit

Nurjatust õigusest, kohtunike õigusloomest ja muust

Põlevkivist elektri tootmisest on kujunemas piinlik igand

Art Leete „Uurallaste vaoshoitud karmus“

Erni Kase debüütromaan „Leikude“

Charles Cloveri „Must tuul, valge lumi. Uue vene natsionalismi tõus“

koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal „Eksperimenta!“

Maria Metsalu „Mademoiselle X“

kontsert „Jubilate. Mati Kuulberg 70“

Sirp