Üks roll
Valimisplakatitega on üks veider asi: täiesti normaalsed inimesed kipuvad neil pentsikud välja nägema. Sotside Tallinna linnapeakandidaadi, Nõmme esinumbri Rainer Vakra kujutis lausa kutsus ennast täiendama: küll olid noormehele veidrad vuntsid ette tehtud, küll osa hambaid mustaks värvitud. Kui aga Vakra ilmus plakatile koos sotside teise favoriidi, Tallinna volikogu esimehe kandidaadi Helve Särgavaga, oli sootuks teine tera. Elutarga naise kuvand…
3 minutit
Hinnaline ja hinnanguteta
Sulev Keedus: „Ma olen konservatiivselt ja vanamoodsalt väikese Eesti kultuuri keskne inimene. Selles on oma võlu, kui on aega ja tahtmist mingis väikeses kohas väga pikalt kükitada.“
Kui lapsed on oma vanemate nägu ja ka koerad pidada hakkama sarnanema oma peremehega, siis kuivõrd on oma looja nägu üks film? Need,…
9 minutit
Paavo Matsin Prahas Louvre’i kohvikus, kus on alati palju kirjanikke käinud.
Erakogu
Kreutzmatsini uus seiklus
Paavo Matsin: „Olen võib-olla esimest korda oma loomingus üritanud olla sotsiaalne.“
3 minutit
Maksimalistist tšellist
Theodor Sink: „Ma ei tahagi kõiki kogetud valusid kellegagi teadlikul tasandil jagada. Selleks ongi muusika.“
Theodor Sink on veel üpris noor tšellist, kuid tema kohalolek eesti kontserdielus on nõnda kindel, et ta oleks nagu igavesti Eesti lavasid valitsenud. Avalikku tähelepanu pälvis ta juba Tallinna muusikakeskkooli viimastes klassides, küllap olid õpetajad selleks ajaks talle ammu silma…
10 minutit
Sarah Bernhardt Hamletina 1899. aastal.
Wikimedia Commons
Argitraagika XIII – Vargamäe Hamleti probleem
Taani printsi Hamleti suur mure oli – ehkki meie, kes me teame loo lõppu, ei mõista teda alati – kindlusetus, kas tema pea sisemuses kostvad kahtlustavad sosinad,…
4 minutit
Vana-Kalamaja tänaval plaanivad Kavakava arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil ja Kristel Niisuke kasutada huvitavaid, praegu aktuaalseid võtteid, sealhulgas mõnd ära unustatud vana, nagu linnaaiandus ja külaelu moodi seltsielu.
Kavakava
Tallinn ei tohi olla suvaline linn
Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.
10 minutit
Kui avalikus ruumis eelistatakse ühtesid kasutajaid teistele, siis kõneleb see võimu domineerimisest ja kuritarvitamisest. Pildil plakatid Vabaduse väljaku meeleavalduselt rulakeelu vastu.
Laura Oks / Postimees / Scanpix
Ehituskivid kannatavad kõike
Vabaduse väljaku rulakeelust ja linnahalli seinamaalingutest peegeldub soov kasutada ruumi võimu põlistamiseks ja ideoloogia levitamiseks.
7 minutit
Meie kuradi õnnelik elu
Kui „Kolme talve“ mehed on kõik veidi uimasevõitu, siis naisnäitlejais on piisavalt temperamenti, et lõunamaise kuraasiga end maksma panna.
Eesti Draamateatri „Kolm talve“, autor Tena Štivičić, tõlkija Kalle Hein, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes. Mängivad Ülle Kaljuste, Ita Ever, Kersti Heinloo, Liisa Saaremäel, Tõnu Oja, Laine Mägi, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov,…
3 minutit
Lauamängu „Kell ja haamer“ („Glocke und Hammer“) leiutas Viini kunstikaupmees Heinrich Friedrich Müller. Mäng levis XIX sajandi keskpaigas laialt kogu Euroopas.
exklusiv-boutique.de
Humanitaarentsüklopedisti kirjanduslik mäng
Vabalt võib olla, et Rein Raua ja kirjanduse seos on midagi sellesarnast nagu Roomet Jakapil laulmisega või Leo Luksil huumorimeelega.
4 minutit
Üks pilt
Tartu Raadi kalmistul sigines oktoobri lõpus saksa filosoofi ja Tartu ülikooli kunagise professori Gustav Teichmülleri (1832–1888) hauale roosa aju. Selle tõid sinna noored lätlased, kes olid rekonstrueerinud projekti „Mehaaniline Veidenbaums“ käigus Teichmülleri matusetalituse. Akadeemilis-etenduslik…
1 minut
Praegune elektritootmistaristu, kus ~84% ulatuses kogu tootmisvõimsusest toetub taastumatutele energiaallikatele, ei ole kestlik. Kohtla-Järve põlevkivitööstus.
Piia Ruber
Põlevkivist elektri tootmisest on kujunemas piinlik igand
Eesti on maailmas inimese kohta õhku paisatava süsihappegaasi hulga poolest selgelt paha poisi rollis, seepärast on aeg seada eesmärk uueks tiigrihüppeks.
6 minutit
Milleks meile „Eksperimenta!“?
Kui vaadata realistliku pilguga meie kunstihariduse seisukorrale, siis võib näha kõrgele ulatuvat tippu „Eksperimenta!“ kujul ning püramiidi aina rohkem koomale tõmmatud alust.
Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal „Eksperimenta!“ teemal „Lõhates majandust“ Tallinna Kunstihoones, Tallinna Kunstihoone galeriis, Tallinna Linnagaleriis, EKA galeriis, fotomuuseumis, Sokos Hotels Tallinna konverentsikeskuses kuni 3. XII. Esinevad 14–21aastased noored…
7 minutit
Kommentaar – Nüüdiskunsti koolitus koju kätte
Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal „Eksperimenta!“, nagu iga teinegi Tallinna Kunstihoone või selle galeriide või ka teiste kesklinna kunstinäitamise paikade väljapanek või üritus on mõeldud kõigile kunstihuvilistele. Kuigi „Eksperimental!“ on – või vähemalt peaks olema – veel eriline tähendus noortele ehk siis õpilastele või ka üliõpilastele ja kindlasti õpetajatele, eelkõige kunstiõpetajale.…
4 minutit
Nero Urke esitus Hamletina on esileküündiv: ta toob lavale karakteerse välimuse ja väljendusrikka häälematerjali.
Andres Keil
Nagu elaksime igavesti
Nero Urke väljendusvahendite arsenal on suur ning isikupärane. Oma relvastusega võiks ta tulevikus säästlikumalt, sihiteadlikumalt ümber käia.
3 minutit
Tehismeelte nekrofiilne erootika
„Mademoiselle X“, autor ja esitaja Maria Metsalu, lavakujundaja Nikola Knežević, helikujundaja Rodrigo Sobarzo de Larraechea. Esietendus 28. X Kanuti gildi saalis.
Kunstnikule on šokeerimine kindla peale minek: emotsionaalsete ja psühhofüüsiliste reaktsioonidega mängimine püüab alati vaatajate tähelepanu. Noorema põlvkonna etenduskunstnik Maria Metsalu väidab küll, et ta pole võtnud keha ja selle tähendusväljaga manipuleerimise kaudu kujundliku minaloomega šokeerimist…
Kunstnikule on šokeerimine kindla peale minek: emotsionaalsete ja psühhofüüsiliste reaktsioonidega mängimine püüab alati vaatajate tähelepanu. Noorema põlvkonna etenduskunstnik Maria Metsalu väidab küll, et ta pole võtnud keha ja selle tähendusväljaga manipuleerimise kaudu kujundliku minaloomega šokeerimist…
4 minutit
Emaga koos elava 33aastase rebase Manivaldi elu võtab pöörde, kui külla ilmub nägus remondimees.
Kaader filmist „Manivald“
Haiguste ravi, animeeritud
Animafilm „Minnalaskmine“ (Nukufilm/Silmviburlane, Eesti 2017, 11 min), režissöör-stsenarist Ülo Pikkov, operaator Raivo Möllits, Andrea Martignoni ja Amos Capuccio muusika.
Animafilm „Manivald“ (Chintis Lundgreni animatsioonistuudio, Eesti-Horvaatia-Kanada 2017, 13 min), režissöör Chintis…
Animafilm „Manivald“ (Chintis Lundgreni animatsioonistuudio, Eesti-Horvaatia-Kanada 2017, 13 min), režissöör Chintis…
4 minutit
Kohaliku väärtusega lapsepõlvekangastus
Kõik ergumad mälestused, mille nimel on Erni Kask romaaniks nimetatud teose kirjutamise ette võtnud, piirduvad tavaliste hetkedega.
Erni Kase debüütromaan „Leikude“ ei paku mingit mängu toponüümide ümberütlemisega ega tegelaste pärisnimede varjamisega. Täiesti olemas Leikude küla asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas, mõni kilomeeter vallakeskusest ja paarkümmend kilomeetrit Rakverest (ja üldse mitte…
5 minutit
Salapärane Mati Kuulberg
Mati Kuulberg on kirjutanud sümfooniaid, ballette ja instrumentaalkontserte, aga repertuaari on kinnistunud ikkagi instrumentaalkammermuusika.
Kontsert „Jubilate. Mati Kuulberg 70“ 11. XI EMTA kammersaalis. Esinesid Tallinna muusikakeskkooli õpilased, Toomas Vavilov (klarnet), Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Liina Žigurs (vioola), Mati Lukk (kontrabass), Nata-Ly Sakkos (klaver) ja Toivo Peäske (klaver). Kavas Mati Kuulbergi teosed, sissejuhatuse tegi Tiia Järg.
Tähistasime…
Tähistasime…
4 minutit
Puhastav animateraapia
Ülo Pikkov: „Nukkude kaudu enese väljendamine tähendab mulle abstraktset mõtlemist, mis on inimesele väga omane.“
Ülo Pikkovi hiljutiste filmide hulgast saab kokku panna sellise lühiprogrammi, mis sobis lausa ideaalselt näitamiseks väliseestlastele Toronto Eesti dokumentaalfilmide festivalil „Estdocs“. „Estdocsil“ linastunud neli lühianimafilmi, mida võib tinglikult pidada ka dokumentaalfilmideks või vähemalt dokumentaalse elemendiga filmideks, on…
4 minutit
Pealelend – Andra Orn, kaasaegse kunsti keskkonna Noar juht
Kolmapäeval, 15. XI anti Riias Läti kunstimuuseumis pidulikult kätte tänavune Baltimaade noore kunstniku auhind. Rahvusvaheline žürii – Milja Liimatainen (EMMA, Soome), Kaspars Vanags (LMoCAF/ABLV Fond, Läti), Aušra Trakšelytė (Vilniuse kunstiakadeemia), Helena Demakova (LMoCAF/ /Boriss ja Inara Teterevi fond, Läti), Andris Vītoliņš (Läti kunstiakadeemia), Keiu Krikmann (Eesti kunstiakadeemia) ja…
2 minutit
Hämaruse rahvad – Uurallaste vaoshoitud karmus
Jääb mulje, et ollakse pidevas ootuses: ühel hetkel annab Moskva ise alla ning Uraalia astub virtuaalsest hämarusest päikeselinnana maailmapoliitika areenile.
Mihhail Gorbatšov kõneles hiljuti, et Venemaa Föderatsioonis on „palju Katalooniaid“. Kui nominaalselt tunnustatud autonoomiad on Vene valitsusele näha, siis raskem on nende rahvastega, keda ametnike arust polegi…
3 minutit
Kristino Ravi ruumiinstallatsioonis ei ole Peeter Toominga fotosuurendusaparaat eksponeeritud eraldi kultusobjektina, sellest on saanud illusoorselt tuksleva portselanist südame tähenduslik alus.
Meeli Laidvee
Mida ausam, seda targem
Kristino Ravi näitus „Hämarala seniidis“ Positiivi galeriis kuni 17. XI. Teostus Juhan Vihterpal.
Töökuulutustes kohtab hariduse ja töökogemuse kõrval ikka ja jälle stressitaluvuse nõuet, seega on välistatud igasugused psüühilised kõrvalekalded, depressiooniilmingutest kõnelemata.…
Töökuulutustes kohtab hariduse ja töökogemuse kõrval ikka ja jälle stressitaluvuse nõuet, seega on välistatud igasugused psüühilised kõrvalekalded, depressiooniilmingutest kõnelemata.…
3 minutit
Miks kirjutas Charles Clover vene natsionalismist raamatu?
Mahukad ja mitmekihilised raamatud annavad retsensentidele võimaluse rõhutada eri teemasid. Jaak Alliku referaadi (Sirp 20. X) päises sedastatakse, et Cloveri raamat uurib „mis juhtus maailma, Venemaa ja Putiniga nende kolmeteistkümne (tegelikult küll Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele järgnenud veerandsaja) aasta jooksul ning mida kujutab ja kust on pärit Venemaal ametlikuks ideoloogiaks saanud…
8 minutit
Harti arvates vormistavad kohtud oma otsused nii, et jääks mulje, nagu nende otsused paratamatult tulenevad ettemääratud normidest, mille tähendus on kindlaks määratud ja selge ehkki nii mõnigi kord langetavad kohtunikud alati kõigepealt otsuse vaistule tuginedes või n-ö kõhutunde järgi ja alles seejärel valivad õigusnormi, mis, nagu nad teesklevad, sobib lahendatava juhtumi asjaoludega. Thomas Rowlandsoni ja Augustus Pugini illustratsioon raamatus „The Microcosm of London“.
Wikimedia Commons
Nurjatust õigusest, kohtunike õigusloomest ja muust
„Õiguse mõiste“ – Briti õiguspositivisti, ühe XX sajandi suurima õigusfilosoofi H. L. A. Harti (1907–1992) peateos – on lihtne lugemine ilmselt vaid õigusfilosoofia fanaatikute koorekihile.…
7 minutit
