2013-45 (3467)
Veel üks Jüri Üdi klubi
„Ma olen Jüri Üdi”. Valik üdiluuletusi 1974–1990. Koostajad Hasso Krull ja Carolina Pihelgas.
Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 116 lk.
Juhan Viidingu 1978 ilmunud luulekogu „Ma olin Jüri Üdi” pealkirjast inspireeritud antoloogia sisaldab 95 teksti 54 autorilt. Fakt, et keskmiselt on iga autor esindatud ainult 1,76 luuletusega, näitab kogu laiapõhjalisust ja kirevust, aga…
Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 116 lk.
Juhan Viidingu 1978 ilmunud luulekogu „Ma olin Jüri Üdi” pealkirjast inspireeritud antoloogia sisaldab 95 teksti 54 autorilt. Fakt, et keskmiselt on iga autor esindatud ainult 1,76 luuletusega, näitab kogu laiapõhjalisust ja kirevust, aga…
3 minutit
Maailm vajab maagiat
Valdur Mikita, Lingvistiline mets. Illustreerinud Maite Kotta. Grenader Kirjastus, 2013. 240 lk.
Ma olen üks neist, keda Mikita sünesteetikuks nimetab. Suur oli mu äratundmisrõõm ja kummaline oli selle raamatu mõju minu teadvusele. Kummaline seetõttu, et mõju tuli kohale teise raamatu kaudu, kuskilt väljastpoolt. Olen harjunud nende asjadega ikka üksipäini olema,…
Ma olen üks neist, keda Mikita sünesteetikuks nimetab. Suur oli mu äratundmisrõõm ja kummaline oli selle raamatu mõju minu teadvusele. Kummaline seetõttu, et mõju tuli kohale teise raamatu kaudu, kuskilt väljastpoolt. Olen harjunud nende asjadega ikka üksipäini olema,…
4 minutit
Sõnademuutja Trubetsky
Üldiselt on levinud arvamus, et Tõnu Trubetsky on debiilik, või ullike vähemalt. Vähesed näevad tas koherentset poliitilist mõtlejat – hea eesti rahvas ei lubanud tal isegi avalikult poliitilist valikut teha. Kohalikud orgteooriast vaimustuvad munitsipaalanarhistid arvavad, et Tõnu valmistab neile piinlikkust ja määrib nende ideoloogilist puhtust ning ka muidu ei nähta…
5 minutit
Kirjanduslikus provintsis suvitajatest selle asustamiseni
Millal sündis eesti žanriulme?
Kuigi kõnealune „kirjanduslik provints” sai esimesed püsielanikud alles 1980ndatel, on kohatu rääkida sest kümnendist kui eesti žanriulme sünniajast.
Kuigi kõnealune „kirjanduslik provints” sai esimesed püsielanikud alles 1980ndatel, on kohatu rääkida sest kümnendist kui eesti žanriulme sünniajast.
5 minutit
Pildiplahvatus
Kuraatori iga sõna innustab vaatajat iseseisvalt
edasi mõtlema ja juhatab mitte ainult piltide sisse, vaid ka taha.
Näitus „Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia eesti XIX sajandi visuaalkultuuris” Kumus kuni 12. I 2014. Kuraator Tiina Abel, kujundanud arhitektuuribüroo KAOS Arhitektid ja Angelika Schneider, graafiliselt kujundanud Tuuli Aule, konsultandid Merilis Roosalu, Tõnis Liibek ja…
edasi mõtlema ja juhatab mitte ainult piltide sisse, vaid ka taha.
Näitus „Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia eesti XIX sajandi visuaalkultuuris” Kumus kuni 12. I 2014. Kuraator Tiina Abel, kujundanud arhitektuuribüroo KAOS Arhitektid ja Angelika Schneider, graafiliselt kujundanud Tuuli Aule, konsultandid Merilis Roosalu, Tõnis Liibek ja…
4 minutit
Roman Tavasti stipendium Annika Kedelaugule
Roman Tavasti nimelist stipendiumi annab Tavasti perekond välja 1998. aastast. Seni on selle osaliseks saanud 15 noort ehtekunstnikku, kelle edasine loominguline käekäik on viinud nad juba rahvusvahelisele areenile: Eve Margus-Villems, Piret Hirv, Julia Künnap, Andrus Rumm – kui nimetada vaid mõnd. 2011. aasta stipendiaat Kairin Koovit töötab praegu Tavasti ettevõtte…
1 minut
Kodanluse vaoshoitud sarm
Jaan Pärna ehteid ei saa panna kunstiliste ehete alla, aga need on ehtekunst.
Jaan Pärna näitus „Merevaigukamber” Meistrite Hoovi galeriis kuni 30. XI, „ Midagi ilusat …” Meistrite Hoovi tornigaleriis 17. – 31. V ja „Armastusest raha vastu” arhitektuuri- ja disainigaleriis 19. – 30. IV 2011.
Ehtekunstnik Jaan Pärn on hingelt nii…
Jaan Pärna näitus „Merevaigukamber” Meistrite Hoovi galeriis kuni 30. XI, „ Midagi ilusat …” Meistrite Hoovi tornigaleriis 17. – 31. V ja „Armastusest raha vastu” arhitektuuri- ja disainigaleriis 19. – 30. IV 2011.
Ehtekunstnik Jaan Pärn on hingelt nii…
3 minutit
Konrad Mäe medal Enn Põldroosile
Nädal tagasi anti üle järjekordne Konrad Mäe medal. Seekord ei toimunud pidulik tseremoonia ei Kadrioru lossis ega Tallinna Kunstihoones, vaid laureaadi, maalikunstnik Enn Põldroosi juures Viljandimaal.
1 minut
Peeter Mudisti fenomen II
Mudist seadustab maalijaintuitsiooniga juhuslikkuse.
Näitus „Õhtune paadimees” Kopli kunstikooli galeriis Tööstuse 1, avatud K–R aasta lõpuni.
1981. aastal kirjutasin ajalehele Sirp ja Vasar lühikese artikli „Mudisti fenomen”. Liina Kullese koostatud raamatus (2004) ilmunud „Kommentaaris Mudistile” püüdsin rõhutada tema „elutarkust, mis seisneb siiruses”. Olin Konfutsiuse raamatust „Vesteid ja vestlusi” (lk 189 ja 190)…
Näitus „Õhtune paadimees” Kopli kunstikooli galeriis Tööstuse 1, avatud K–R aasta lõpuni.
1981. aastal kirjutasin ajalehele Sirp ja Vasar lühikese artikli „Mudisti fenomen”. Liina Kullese koostatud raamatus (2004) ilmunud „Kommentaaris Mudistile” püüdsin rõhutada tema „elutarkust, mis seisneb siiruses”. Olin Konfutsiuse raamatust „Vesteid ja vestlusi” (lk 189 ja 190)…
2 minutit
ERSO edulugu Ameerikas
Möödunud nädalal naasis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester kolm nädalat kest-nud erakordselt edukaks kujunenud USA-turneelt, mida iseloomustavad meeletult tihe kontserdigraafik, pikad läbitud vahemaad ja kogu kollektiivi eriline kokkuvõtmine. Jõudu ammutati suurepärasest koostööst dirigentide ja solistidega, kuulsatest ja haruldase akustikaga saalidest ning loomulikult publiku soojast vastuvõtust ja ovatsioonidest. Viisteist kontserti mandri läänerannikult idarannikuni,…
5 minutit
Tähelepanu, interpreedid!
Pille Lille Muusikute Fond (PLMF) ja Eesti Muusika Arenduskeskus (EMAK) korraldavad Tallinna muusikanädala (TMW) talendifestivali raames 27. ja 29. märtsil taas klassikaartistide ja noorte klassikatalentide esitluskontserdi (showcase’i). Sellega seoses on nüüdsest avatud artistide sooviavaldusvoor esinemiseks tulevakevadisel festivalil.
2014 on TMW kuues toimumisaasta, mil Tallinna oodatakse lisaks Eesti muusikakogukonnale ligi 300…
1 minut
Jazzikulda sõelumas
Kullapalavik haaras inimesi maailma eri paigus peamiselt XIX sajandil. Sõideti kokku piirkonda, kus oli hiljuti avastatud kullaleiukohti ja püüti leidja omanikuõigust rakendades rikastuda. Enamikul õnneotsijaist see mõistagi korda ei läinud. Omamoodi kullapalavikuks võiks ehk nimetada ka seda, kui muusikahuviline reisib mööda festivale, sõites läbi pikki vahemaid mõne ringreisil oleva elava…
4 minutit
Kuidas vaadata põlevat naist?
Tõnu Kõrvitsa muusika Budapestis
17. novembril kõlas Budapesti Rahvusteatris Tõnu Kõrvitsa muusika Taani režissööri Carl Theodor Dreyeri Prantsusmaal valminud tummfilmile „La Passion selon Jeanne d’Arc” – „Jeanne d’Arci kannatused” (1928). Esitajaks oli nooruslik Óbudai Danubia orkester erksa ja tundliku muusikatajuga dirigendi Gergely Dubóczky juhatusel. Orkestriproovis ja kontserdil viibis ka helilooja. Et…
17. novembril kõlas Budapesti Rahvusteatris Tõnu Kõrvitsa muusika Taani režissööri Carl Theodor Dreyeri Prantsusmaal valminud tummfilmile „La Passion selon Jeanne d’Arc” – „Jeanne d’Arci kannatused” (1928). Esitajaks oli nooruslik Óbudai Danubia orkester erksa ja tundliku muusikatajuga dirigendi Gergely Dubóczky juhatusel. Orkestriproovis ja kontserdil viibis ka helilooja. Et…
4 minutit
Lepo Sumera portree
„Portree. Lepo Sumera”: Kadri-Ann Sumera (klaver), Tõnu Kalm (klarnet), Oksana Sinkova (flööt), Karmen Puis (sopran) ja Merike Vaitmaa (muusikateadlane).
21. XI Mustpeade majas.
Kontserdi pealkiri ja toimumisaeg viis mõtte Wilde’i romaanile „Dorian Gray portree”. Nagu teada, maaliti raamatu peategelasest portree, mis aegade möödudes muutus üha grotesksemaks ja jõledamaks, ent Gray enda…
3 minutit
Väljaku sünd ja ümbersünd
Lenini demütologiseerimisest Islandi väljaku näitel
Rävala, endise nimega Lenini puiestee koos EKP Keskkomitee hoone ja Lenini ausambaga oli aastakümneid üks Tallinna valvatumaid tänavaid. Keelutsoon toimib tänapäevani, sest välisministeeriumi esisele saarele ei pääse. Kas rajada sinna tammik, kus saaks kohtuda Ernst Jaaksoni ja metsavendadega?
Kant oli punavaimust läbi imbunud, lähedusse oli vanade poliithariduskomplekside…
Rävala, endise nimega Lenini puiestee koos EKP Keskkomitee hoone ja Lenini ausambaga oli aastakümneid üks Tallinna valvatumaid tänavaid. Keelutsoon toimib tänapäevani, sest välisministeeriumi esisele saarele ei pääse. Kas rajada sinna tammik, kus saaks kohtuda Ernst Jaaksoni ja metsavendadega?
Kant oli punavaimust läbi imbunud, lähedusse oli vanade poliithariduskomplekside…
3 minutit
Personaalsest tervishoiust, metoodilisemalt
Personaalne meditsiin – mida see tähendab ja mis selles uut on?
Arstid on ju alati patsientidega individuaalselt tegelnud. Kas segadus valitseb terminites või pelutab genoomikal põhinev meditsiin?
Viimasel ajal on seoses akadeemik Andres Metspalu ettepanekuga valitsusele ja ühiskonnale viia rahva tervishoiukäsitlus üle personaalse tervishoiu platvormile Euroopa Liidu järgmise, 2014. – 2020. aasta…
Arstid on ju alati patsientidega individuaalselt tegelnud. Kas segadus valitseb terminites või pelutab genoomikal põhinev meditsiin?
Viimasel ajal on seoses akadeemik Andres Metspalu ettepanekuga valitsusele ja ühiskonnale viia rahva tervishoiukäsitlus üle personaalse tervishoiu platvormile Euroopa Liidu järgmise, 2014. – 2020. aasta…
8 minutit
Promenaad, Kaljo Kiisa skulptuur ja filmistipendium
Jõhvi kesklinnas on 5. detsembril oodata mitut kultuurisündmust. Mida täpsemalt?
Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm: Avatakse Jõhvi promenaad, Kaljo Kiisa skulptuur ja neljandat korda antakse üle Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendium.
Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar: Avame Jõhvit läbiva jalakäijate promenaadi väärikaima osa, mis kulgeb keskväljakult kontserdimajani. Valgustid, mis tehti promenaadi tarvis eritellimusena,…
Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm: Avatakse Jõhvi promenaad, Kaljo Kiisa skulptuur ja neljandat korda antakse üle Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendium.
Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar: Avame Jõhvit läbiva jalakäijate promenaadi väärikaima osa, mis kulgeb keskväljakult kontserdimajani. Valgustid, mis tehti promenaadi tarvis eritellimusena,…
2 minutit
Kaks Roomat
„Kohutav ilu” („La grande bellezza”, Itaalia, Prantsusmaa, 2013, 142 minutit). Režissöör Paolo Sorrentino, stsenaristid Paolo Sorrentino, Umberto Contarello. Osades: Toni Servillo, Carlo Verdone, Sabrina Ferilli, Carlo Buccirosso.
„Sacro GRA” (Itaalia, Prantsusmaa, 2013, 93 minutit). Režissöör Gianfranco Rosi.
Kaks aasta olulisemate filmide hulka kuuluvat teost tegelevad psühhogeograafilise ruumiga nimega Rooma. Igavene Linn, kristliku…
4 minutit
Kaks PÖFFi draamat: suureks kasvamine ei ole nõrkadele
PÖFF pakub meile igal aastal võimalust paari nädala jooksul viia end kurssi maailma festivalide paremikuga, uudistada tutvustavaid killukesi piirkondadest, kuhu tavalised kinoprogrammid meid ei juhata.
„Isekas hiiglane” („The Selfish Giant”, Suurbritannia, 2013, 93 min), režissöör ja stsenarist: Clio Barnard. Osades: Conner Chapman, Shaun Thomas, Sean Gilder.
„Enne lumesadu” („FØr sØen faller”,…
„Isekas hiiglane” („The Selfish Giant”, Suurbritannia, 2013, 93 min), režissöör ja stsenarist: Clio Barnard. Osades: Conner Chapman, Shaun Thomas, Sean Gilder.
„Enne lumesadu” („FØr sØen faller”,…
3 minutit
„Just Film” väärib eraldi festivali
Tänavune PÖFF veel kestab, kuid selle lastele ja noortele suunatud alafestival „Just Film” on selleks korraks läbi saanud, auhinnad jagatud ning noortefilme järelejäänud programmist enam ei leia.
PÖFF on sel aastal kompaktsem, varem sai festivali enda jaoks pikemaks venitada sel moel, et enne põhifestivali algust ära vaadata noorte- ja tudengifilmid, sel…
PÖFF on sel aastal kompaktsem, varem sai festivali enda jaoks pikemaks venitada sel moel, et enne põhifestivali algust ära vaadata noorte- ja tudengifilmid, sel…
2 minutit
Tšaadist ilma kire ja malaariata
PÖFFi arengumaade filmiprogramm avab maailma nurgataguseid.
Mängufilm „Grigris” („Grigris”, Prantsusmaa, Tšaad, 2013, 101 minutit). Režissöör ja stsenarist Mahamat-Saleh Haroun. Osades: Souleymane Démé, Anaïs Monory, Cyril Gueï.
Saviseinad ning mahakooruv värv – see on tegelik Aafrika, tohutu kontinent, mille põhitoon on pruun. Ja sellel kontinendil juhtub mõndagi. Mahamat-Saleh Harouni viies mängufilm „Grigris” annab…
Mängufilm „Grigris” („Grigris”, Prantsusmaa, Tšaad, 2013, 101 minutit). Režissöör ja stsenarist Mahamat-Saleh Haroun. Osades: Souleymane Démé, Anaïs Monory, Cyril Gueï.
Saviseinad ning mahakooruv värv – see on tegelik Aafrika, tohutu kontinent, mille põhitoon on pruun. Ja sellel kontinendil juhtub mõndagi. Mahamat-Saleh Harouni viies mängufilm „Grigris” annab…
4 minutit
Seebivabriku peainsenerid
Kõik teavad, et Eestis tehakse väga palju teleseriaale. Paljud teavad sedagi, miks neid tehakse. Aga kuidas neid tehakse? Sirp otsis vastuseid universaalse ankeedi abil, millele nõustusid vastama peaaegu kõik meie tuntumad stsenaristid: Martin Algus („Ment”), Indrek Hargla („Süvahavva”), Ott Sepp („Riigimehed”), Gert Kiiler („ENSV”, „Pehmed ja karvased”), Urmas Lennuk („Õnne…
12 minutit
Meie mustlastest ja meist endist
Romadest teatakse vähe, stereotüübid püsivad endiselt.
Näituseprojekt „Meie, mustlased” Valga muuseumis 23. X – 30. XI. Näituse kuraatorid on dokumentaal- ja portreefotograaf Annika Haas ning Tartu ülikooli etnoloogiamagistrant Reena Purret, konsultandid on Roman Lutt ja Olesja Simanis.
„Meie, mustlaste” eellugu algas rohkem kui aastajagu varem. 2012. aasta kevadel kutsus ERMi omakultuuride osakonna…
Näituseprojekt „Meie, mustlased” Valga muuseumis 23. X – 30. XI. Näituse kuraatorid on dokumentaal- ja portreefotograaf Annika Haas ning Tartu ülikooli etnoloogiamagistrant Reena Purret, konsultandid on Roman Lutt ja Olesja Simanis.
„Meie, mustlaste” eellugu algas rohkem kui aastajagu varem. 2012. aasta kevadel kutsus ERMi omakultuuride osakonna…
3 minutit
„Nõukogude” võim Eesti kultuuripoliitikas
1992. aastal tänapäeva Reformierakonna eelkäijate seatud suur eesmärk – kultuuri lahtiriigistamine – hakkab vahepealseile (1995–1999 ja 2005–2007) tagasilöökidele vaatamata lõpuks täituma. Neis valdkondades, kus oli lootust mingitki kasumit teenida, on riigi võim asendunud raha (kerjamise) võimalusega. Neis valdkondades, kus erastamise/ärastamise huvilisi ei olnud (teatrid, süvamuusika, muuseumid, kultuuriajakirjandus), on riigi võim…
4 minutit
Keel – rahva vaimu väljendaja või tõlkimise masin?
Me oleme Johann Gottfried von Herderi lapsed. Herderi romantilised nägemused rahvavaimust (Volksgeist), selle seostest keelega ja sellest, et ka seni barbariteks peetud rahvad ning keeled on inimsoole väärtuslikud ning vajavad hindamist ning kaitsmist, aitasid ka eestlastel saada selleks, kes nad praegu on. Rahvuseks, kes suutis luua oma riigi, oma kultuuri,…
5 minutit
Maurice Merleau-Ponty ilus Olemine
Maurice Merleau-Ponty, „Silm ja vaim”. Tõlkinud Mirjam Lepikult. Toimetanud Margus Ott, eessõna kirjutaud Claude Lefort, kujundanud Eve Kask, sarja kujundanud Jüri Kaarma.
Ilmamaa 2013. 88 lk.
Miks lähevad ühed mõtlejad meile rohkem korda kui teised, miks eelistame üht filosoofiat teisele? Võib-olla ei leidugi sellele ratsionaalset vastust, eriti meil, mittefilosoofidel, kes me selliste…
Ilmamaa 2013. 88 lk.
Miks lähevad ühed mõtlejad meile rohkem korda kui teised, miks eelistame üht filosoofiat teisele? Võib-olla ei leidugi sellele ratsionaalset vastust, eriti meil, mittefilosoofidel, kes me selliste…
8 minutit
Tükikesi Tammsaarest
Näljaromaan ja teisi suurkirjaniku lugemisvõimalusi
Armastus ja sotsioloogia. A. H. Tammsaare romaan „Ma armastasin sakslast”. Moodsa eesti kirjanduse seminar 2. Koostanud ja toimetanud Mirjam Hinrikus ja Jaan Undusk. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2012. 350 lk.
Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse välja antud artiklikogumik põhineb 2006. aastal peetud tekstiseminaril. Kui vaatluse alla võetakse nii…
Armastus ja sotsioloogia. A. H. Tammsaare romaan „Ma armastasin sakslast”. Moodsa eesti kirjanduse seminar 2. Koostanud ja toimetanud Mirjam Hinrikus ja Jaan Undusk. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2012. 350 lk.
Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse välja antud artiklikogumik põhineb 2006. aastal peetud tekstiseminaril. Kui vaatluse alla võetakse nii…
7 minutit
Tee kuulsusele – ole võõras või surnud
Mihhail Tšumatšenko: Erinevalt Eestist koolitab Leedu oma noori andekaid lavastajaid endiselt ka Moskva GITISes.
Vaba Lava korraldas läinud suvel vabakutselistele näitlejatele ja lavastajatele teatrireisi Moskvasse, et saada osa Tšehhovi festivalist. Moskvas vaadati Rimas Tuminase uusimat lavastust „Jevgeni Onegin”, Charlie Chaplini lapselapse Victoria Thierée-Chaplini lavastust „Seinte sosinad”, Lin Lee-Cheni „Mõtliku kaemuse laulu”…
Vaba Lava korraldas läinud suvel vabakutselistele näitlejatele ja lavastajatele teatrireisi Moskvasse, et saada osa Tšehhovi festivalist. Moskvas vaadati Rimas Tuminase uusimat lavastust „Jevgeni Onegin”, Charlie Chaplini lapselapse Victoria Thierée-Chaplini lavastust „Seinte sosinad”, Lin Lee-Cheni „Mõtliku kaemuse laulu”…
10 minutit
Teekond pimedusse II
Reisikiri
12. XI. Teatriingel
Proovi minnes kohtan Solarise ees teatriinglit. Võtan seda nii. Kuskilt peab ju saama julgustust nendeks kahtlasteks tegudeks, mille ilus nimi on kunst. Olen juba elevuses, maniakaalses tuhinas. Poleks endast seda enam oodanudki. Kuude kaupa mõtlesin sellest oma näidendi proovi minekust vaid õudusega: ma olen ju võimetu seal midagi…
12. XI. Teatriingel
Proovi minnes kohtan Solarise ees teatriinglit. Võtan seda nii. Kuskilt peab ju saama julgustust nendeks kahtlasteks tegudeks, mille ilus nimi on kunst. Olen juba elevuses, maniakaalses tuhinas. Poleks endast seda enam oodanudki. Kuude kaupa mõtlesin sellest oma näidendi proovi minekust vaid õudusega: ma olen ju võimetu seal midagi…
4 minutit
Siddhartha ehk Tema, kes jõudis kohale
„Siddhartha ehk Tema, kes jõudis kohale”, teksti autorid Kaarel Kuurmaa ja Jaanus Rohumaa, lavastaja Jaanus Rohumaa, kunstnikud Mae Kivilo ja Gabriela Liivamägi, helikujundajad Kostja Tsõbulevski ja Külli Tüli, valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Üllar Saaremäe, Jaanus Rohumaa ja Kristiina-Hortensia Port. Esietendus 15. novembril Tallinnas Salme kultuurikeskuses.
„Siddartha – Timä kiä jõudse…
„Siddartha – Timä kiä jõudse…
3 minutit
Jõukohane igas vanuses inimesele
Alustame oma vabariigi loomist apteekideketi, toidupoodideketi, gaasikambriteketi, ja rahvusmänguga. Pärast seda kirjutame konstitutsiooni.1
Kurt Vonnegut„Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Vahetu tunnetamise (tajumise) materjal reprodutseeritakse kujutlustena, üldistatud tunnetamise (mõtlemise) materjal aga sõnade ja lausetena. Reprodutseerimine toimub assotsiatsioonide alusel.”2 Tavapäraselt on mälu ja mäletamine esitatud…
Kurt Vonnegut„Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Vahetu tunnetamise (tajumise) materjal reprodutseeritakse kujutlustena, üldistatud tunnetamise (mõtlemise) materjal aga sõnade ja lausetena. Reprodutseerimine toimub assotsiatsioonide alusel.”2 Tavapäraselt on mälu ja mäletamine esitatud…
4 minutit
