2008-5 (3190)

… karavan läheb edasi

Avalik kiri „Sirbi” peatoimetaja valgustamiseks teel „vaimupimedusse” (vt. Kaarel Tarandi artiklit „Sirbis” 18. jaan. 2008)
„Sirbi” peatoimetaja Kaarel Tarand on vist olnud tõesti pikka aega pimedusega löödud, sest tema juhitav kultuuriseitung märkab alles jaanuari teisel poolel, et Eestis uut rahvusentsüklopeediat tehakse. Piinlik on siin teatada, et kõik teised meediaväljaanded said seda…

HERTA LAIPAIK 29. I 1921 – 17. I 2008

Meie seast on lahkunud suurepärane inimene ja suurepärane kirjanik Herta Laipaik.
Herta Laipaik (Herta Leilia Kornev) sündis Lõuna-Eestis Hummuli vallas ning jäi ka mujal elades, olgu Eestimaa pealinnas või kaugel Siberis, hingeniite pidi seotuks oma lapsepõlve ilusa kodukandiga, nagu see on tajutav tema arvukates romaanides ja juttudes. Vahest kummalinegi on see,…

Akadeemia auhinnad 2007

Ajakirja Akadeemia kolleegiumi otsuse põhjal pälvivad 2007. aasta artikliauhinna

Teatrikaardile on tekkinud uus agentuur

Ideaalis võiks eestikeelse näidendi autoritasu võrduda tippastme juhi kuupalgaga.
Ott Karulin ja Monika Läänesaar. piia ruber

Tõsimeeli naljast ja naerust

Teatriseminar „Lapsed. Teater. Huumor”: huumor rikub rutiini ja reegleid.
Huumoriseminarile pani väärika punkti VAT-teatri „Kalevipoja” etendus, vaimukas-tõsine käsitlus meie rahvuseeposest. VAT-TEATER

„Käpipuu vennaskond” – huumori musternäidis

Ei tahaks vaadata lastelavastusi, kus suur mees porgandi häält teeb.
Rakvere teatri „Käpipuu vennaskond” sisaldab nii lapsemeelset huumorit kui ka täiskasvanulikke krutskeid. RAKVERE TEATER

Arhitektuuriaasta

aron stern
Nii, nagu bürokraadi loomulik pürgimus ja elu mõte on ressursside suurendamine ja reeglistiku mitmekesistamine ning maffiapealiku oma illegaalses äris täieliku monopoli saavutamine, peaks tänapäeva arhitekti põhipüüdlus olema oma loomingu võimalikult kiire organiseerimine muinsuskaitse alla.

Rõõmuta, kuid sõltumatult

Meie inforuumis pinnale kerkiva järgi otsustades on Eestis olemas kõik heaoluühiskonna tunnused. Me saame nautida kõike mängulist, sest ellujäämise ja eluspüsimise küsimused on lahendatud (kindlasti leidub miljoni kohta üks juhtum, mis kinnitab vastupidist, aga pigem tuleb üldistus teha ikka miljoni, mitte ühe näite põhjal). Kui maal oleks nälg, majanduskaos, katkuepideemia…

Rahvaste sõprus ja rahvuslus

Eesti ülesanne Euroopa Liidus on muu hulgas bütsantsliku silmakirjalikkuse ja kavaluse selgitamine.

Mädaõunad ühise vastu

Aastalõpusaated Eesti raadiokanalites annavad hea ülevaate arvamusliidrite üldistest hinnangutest ühiskonnale ja selle arengutendentsidele. Raadio 2 saate „Olukorrast riigis” esinejad üllatasid vaidlusega selle üle, kas Eesti poliitikud on korrumpeerunud või mitte. Kaks ühe vastu jäi peale veendumus, et võimalust vahele jäämata riigi ressursse oma tasku kühveldada kasutaks neist igaüks. Siia kõrvale…

Demokraatia, mida keegi ei usu, aga kõik nõuavad

Riik on küll pealtnäha avatum kui iial varem, kuid samas on ta muutunud tabamatumaks kui iial varem.

Ajalookäsitluse tulevik

Mälu paikadest kistakse meie lood välja, et siis mõnest teha romanss.
repro

Ahistatud Vahing. Kriitilisi tundmusi kirjaniku päevaraamatuid lugedes.

Kui võrrelda Vaino Vahingu päevikut Pentti Saarikoski ja Tõnu Õnnepalu omaga, ei tohi unustada, millises poliitilises režiimis elas Vahing. Kas ta üldse olekski suutnud totalitarismi painest vabana midagi samavõrd isikupärast kirjutada?
Vaino Vahing, Päevaraamat. Vagabund, 2006. 333 lk.Vaino Vahing, Päevaraamat II. Vagabund, 2007. 278 lk.

Provokatsioon või käeviibe tundmatule mõttekaaslasele?

piia ruber
Möödunud aasta lõpus ilmus eesti keeles üks kummaline tekst, mis äratas lugemisel kohe paralleele ühe teise kummalise tekstiga. Sobilik on aga alustada algusest ning rääkida esmalt ühest palju varem ilmunud tekstist.

Eesti läheb Pekingisse

Saatkonnahoone konkursist žüriiliikme pilguga
Uus ärikeskus Pekingi arhitektuurikeskuses eksponeeritud hiigelmaketil. Keskel Rem Koolhaasi telekeskuse CCTV hoone. Karin Hallas-Murula

Helsingis leidub alati väärt nüüdiskunsti

Annette Messager oma installatsiooniga „Villased sõrmed” (1997-98) EMMAs. Pressifoto
Helsingis näitustel käies kipub ikka veel rikka ja eduka mehe koju sattunud vaese sugulase tunne olema. Kuigi meie kunstipildi viimase aja ilminguid ning potentsiaalset arengut silmas pidades oleks õiglasem väikese õe ja suure venna metafoor, kuid midagi pole parata: vaatamata tõsiasjale, et…

ATM-dialoog Arne Maasiku ainetel

chicago
Andreas Trossek: Ma ei hakka pikalt hämama, vaid lähen kohe asja juurde ehk Arne Maasiku pool tuhat lehekülge paksu fotoalbumi ligi. Sellest ei saa üle ega ümber, räägi sa parasjagu  näitusest Tallinna Kunstihoones või inflatsioonikriteeriumist või metsast võsa taga. Ise soetasin selle kohe esitluspäeval – alles ta oli, detsembri lõpu…

Klaveritrio

Tunnistan, et pealkirjas toodud liitsõnas peitub vastuolu ja mitte üksnes eesti keeles, vaid ka saksa klaviertrio ja inglise piano trio peaksid ju tähendada kolme klaveri ansamblit. Aastakümneid tagasi pakkus tollane kontserdiagentuur Sojuzkontsert Tallinna Triole turneed Kaug-idas, kuhu olid lülitatud ka sellised põnevad paigad nagu Kamtšatka ja Sahhalin. Reis pakkus huvi,…

Muusikamaailm

„Composer’s Weekend” Londoni Barbicanis

Varbaga katsumise asemel

Kristjan Mõisniku kontsert näitas, kuivõrd raske on täita üht sooloõhtut isegi niivõrd hea häälematerjali ja lavakogemusega artistil kui 2004. aastast Bremeni ooperiteatris töötaval Mõisnikul.
Tema ampluaa tundub olevat sügav dramatism ja eriti tumedad värvid. Selles võtmes oli valitud ka läbilõige saksa ja vene romantismiajastu lauludest. Meeldiva vaheldusena kõlas nii mõnigi vähem…

EMTA, kosmoselaev elektronmuusika avarustes

Eelmise nädala kolmapäeval oli EMTA kammersaalis ECMCT (European Course for Musical Composition and Technologies) Tallinna seminari lõppkontsert „Interaktsioonid live-elektroonikaga”. Aastasel kursusel õpetatakse ristseminaride, loomeprojektide ja üliõpilasvahetuse vormis heliloomingut ja sellega seonduvaid tehnoloogiaid. Haridust antakse tehnika kõige viimase sõna valguses – viie aastaga muutub olukord selles vallas kardinaalselt. Osalema valiti kümme…

Kuidas portreteerida legendi

Kahel järjestikusel nädalal sai ETV vahendusel jälgida põnevaid muusikadokumentaale rock’i-ajaloo mega- (vabandust!) gigastaaridest:  esimese keskmes on Elvis Presley (1935–1977) ja teises ansambli Queen solist Freddie Mercury (1946–1991). Kumbki film kui tagasi- ja sissevaade omal ajal elava legendi, nüüd juba inimeste südames edasi elava müüdi staariks kujunemise loole ning eraelule.

Tüdrukutorts, kes tahtis olla maailma naba

Leiab aset intrigeeriv piilumine inimpsüühika varjatud soppidesse, reaktsioonide avamine väljaspool harjunud skeeme ja pinnapealseid vastuseid.
Õeke Briony (Saoirse Ronan) ei püüa eriti salata, et on armunud majateenija poega Robbie’sse (James McAvoy). KAADER FILMIST

Võidelge monopolide, mitte GMO vastu!

Viimasel ajal on laia kõla- ja lehepinda leidnud Roy Strideri ja Nastja Pertsjonoki GMO-vastased seisukohad. Neid kuulates ja lugedes tekib mul ainult üks küsimus: kas GMO vastased ise ka aru saavad, mille vastu nad on? Tundub, et mitte. Miks muidu käib jutt kogu aeg mingitest kontsernidest, selle asemel, et rääkida…

Vaikse kloostri loodusfilm

Dokumentaalfilm „Suur vaikus” („Die Grosse Stille”/„Into Great Silence”, Prantsusmaa-Šveits-Saksamaa 2005.) Režissöör Philip Gröning, 169 min. Linastus Kumus.
Philip Gröningi film „Suur vaikus” algab munga kõrva võttega suures plaanis. Talveõhust ja palveõhetusest natuke punane kõrv, mille vaikimisvanne on jätnud ilma kõnehelidest nagu pimeda silm on ilma jäetud lähedaste nägudest. Demokritos olevat…

Kuidas portreteerida rõõmu

Veljo Tormis, kelle Runneli sõnadele tehtud kantaat annab „Leelole” telje, ütleb, et film tehti kõigi kuradite kiuste.
Filmitoimetaja Jaan Ruus (toimetanud seni viis laulupeofilmi) ja režissöör Jüri Müür sõidavad mööda Narva maanteed 1969. aasta juubelilaulupeole. ERAARHIIV
Sirp